Hiljuti viis prantsuse transpordiettevõtte Keolis läbi laiapõhjalise uuringu, milles koguti andmeid 15-st eri riigist ja 37-st linnast. Kokku osales uuringus 6600 linnaelanikku. Küsitluse fookuseks oli tehnoloogia ja transport ning see, kuidas erinevad ühiskonnad tehnoloogiat kasutavad ja rakendavad.
Nutitelefonid on laialt levinud, aga see ei tähenda, et kõik inimesed neid ka samamoodi kasutavad
Kõikidest küsitlusele vastanud inimestest 89% omasid nutitelefoni, kusjuures Hiinas kasvas vastav protsent 98%-ni. Nutitelefonide kasutajatest 70% kasutavad kaardi- või transpordirakendust vähemalt korra kuus. Sama tihedalt kasutavad sotsiaalmeediat 68% ning pangarakendust 58% küsitletud nutitelefonide omanikest. 61% kõikidest nutitelefonide kasutajatest konsulteeruvad seadme abil navigeerimisäpiga vähemalt korra nädalas, et jõuda oma sihtkohta või marsruuti planeerida.
Kuigi nutitelefonide omamine paistab uuringu tulemuste põhjal väga laialdane, ei tähenda see, et kõik inimesed neid ka samamoodi kasutavad. Nimelt peavad 20% vastanutest end offline’iks ehk nad kasutavad oma nutitelefone vaid helistamiseks, sõnumite saatmiseks ja potentsiaalselt ka pildistamiseks. Üle 60-aastastest linnaelanikest omavad ja kasutavad nutitelefone 75%, alla 45-aastatest aga 93% kõikidest vastanutest.
Kuigi tehnoloogiat hinnatakse, püsivad inimeste seas teatud hirmud
Kuigi valdav enamik küsitletud linnaelanikest omavad ja kasutavad nutitelefone, peavad end digipädevaks vaid 32%. Samas arvavad 92% inimestest, et tehnoloogial on oluline roll nende reiside ja marsruutide lihtsustamisel. Hoolimata pealtnäha suurest populaarsusest, ei tunne inimesed end siiski uute tehnoloogiatega alati kõige mugavamalt. Pea pooled inimesed(48%) tunnevad, et nad võivad peagi tehnoloogilisest arengust maha jääda. 71% muretsevad ka selle pärast, kuidas firmad nende isiklikke andmeid kasutavad.
Inimeste transpordiharjumused on muutunud, aga kõndimine pole kuhugi kadunud
Uuringu tulemused lükkavad ümber ka levinud tõekspidamise, et enamik inimesi kasutab tööle ja koju käimiseks sama marsruuti. Minevikus võis see tõesti nii olla, kuid nüüd näitavad küsitluse tulemused, et 62% inimestest kasutavad kuhugi minekuks ühte transpordimoodust ning naasmiseks teist. Üle poolte (57%) vastanutest kasutavad ka igapäevaseks liikumiseks erinevaid transpordiviise.
Kuigi Eestis on uued transpordivahendid – elektrirattad, -tõukerattad, sõidujagamisteenused, tasakaaluliikurid jne – veel lapsekingades, selgub küsitlusest, et paljud linnaelanikud on need juba omaks võtnud. Vähemalt korra kuus kasutavad uusi transpordilahendusi 38% inimestest, kuid tulemused erinevad regiooniti drastiliselt. Näiteks Hiinas on vastav osakaal elanikest lausa 77%, samas kui Skandinaavias vaid 26%.
Hiinlased kasutavad teiste regioonidega võrreldes ka rohkem ühistransporti: 90% Hiina linnaelanikest versus näiteks 72% Skandinaavia vastanutest. Kõige vähem kasutavad ühistransporti aga ameeriklased, vaid 35%. Vanim transpordimoodus on kõndimine ning uuringu tulemused näitavad, et see pole linnapildist tänaseni kadunud ega kao tõenäoliselt ka lähitulevikus. 59% vastanutest kõnnivad enne ühistranspordi kasutamist ning 43% inimestest vastasid, et nende jaoks on jalakäijate infrastruktuuri parandamine üks olulisemaid ootusi kohalikele omavalitsustele.
