Sel nädalal toimus Tallinnas üle Euroopaline julgeoleku teadus- ja arendustegevuse suurüritus SRIEE2017, kus arutati, kuidas innovatsiooni turvalisuse tagamisel kiiremini riikides kasutusele võtta.
Mäng pommirünnakule või tulekahjule reageerimiseks
AUGGMED ehk “Automated Serious Game Scenario Generator for Mixed Reality Training” võib sarnaneda väga paljude arvutimängudega. Virtuaalses lennu- või raudteejaamas liiguvad tavalised inimesed ja siis juhtub midagi erakorralist: olgu selleks tulekahju, kahtlane mahaunustatud pakk või muud. Tegu on Unity mängumootoriga tehtud treeningkeskkonnaga, kus saavad harjutada politseinikud, päästjad, aga samas ka lennu- ja raudteejaamade töötajad ja turvateenistused, kuidas kriisiolukordades käituda.
Virtuaalkeskkonda üritusel tutvustanud töötajate sõnul on võimalik “mängu” kasutada mitmel eri moel: kõige lihtsam ja odavam on tavalises arvutis, kallimat riistvara nõuab virtuaalreaalsuse peakomplekt, mis annab aga parema sisseelamise. Kõige kallim ja samas efektiivsem oleks aga AUGGMEDi järgmise versiooniga harjutamine, kus pannakse kokku liitreaalsus ja spetsiaalne harjutuslinnak, kus inimesed reaalselt liikuda saavad.
Kehakaamera, millelt ei saa videot kustutada
Kuigi uudistes räägitakse vormiriietusega kantavatest kaameratest eelkõige seoses USA-ga, arendatakse tehnoloogiat väga agaralt ka Euroopas, eriti Suurbritannias. Ettevõte Audax esindajad tutvustasid Tallinnas oma vee- ja põrutuskindlat rinnakaamerat Bio-AX, millel on mitu kasutegurit. Esiteks on videotõenditest kasu igasugustes vaidlustes, mis võivad järgneda kuritegudele või konfliktidele. Tegu pole ka tingimata politseinikele mõeldud seadmetega, sest rinnakaameraid on Suurbritannias proovitud ka näiteks parkimiskontrolöridega. Nii mõndagi kontrolöri on agressiivne autoomanik rünnanud ja videomaterjal aitab seda pärast tõestada. Bio–AXi eripäraks on see, et tegu on manipuleerimiskindla kaameraga – sellest ei ole niisama lihtne mälukaarti välja võtta ja ära kustutada. See aitab muuseas ka korrumpeerunud ametiisikute vastu, kes ei saa ebameeldivat videomaterjali lihtsalt ära kaotada.
Ühtne sensorsüsteem mereliikluse jälgimiseks
Hispaania, Portugali ja Itaalia piirivalve ja mereväe üksuste koostööprojekti CLOSEYE peamine võit oli ühtse inforuumi loomine Vahemere turvamiseks. Nii kurjategijate, registreerimata aluste, inimkaubitsejate või paadipõgenike seiramiseks ja avastamiseks mõeldud ühtne infosüsteem liitis kokku erinevad sensorandmed ja andis seejärel need siis kõige kiiremini pädevale lähimale teenistusele. Seejuures on CLOSEYE süsteemis nii näiteks satelliitandmed kui ka passiivradar: tegu on moodsamat tüüpi radarisüsteemiga, mis ei emiteeri ise signaale, vaid kasutab muudest allikatest (kasvõi mobiilimastidest) tulevate signaalide peegeldusi, et siis objekte tuvastada.
Teadusprojektid tuleb turule saada
Euroopa Liidu rände ja siseasjade peadirektoraadi juht Matthias Ruete kommenteeris, et Tallinnas oli toodud ülevaade erinevatest uurimisprojektidest nagu automaatsed turvaväravad lennujaamades, kaubaröntgenid, merejälgimine, treeninguteks ja õppusteks mõeldud virtuaalreaalsuse projekt ja nii edasi. Nende kõigi juures on oluline, et projektid jõuaksid õigel ajal ja edukalt teadus- ja uurimisasutustest edasi turule ehk reaalsete töötegijateni, kes saavad need liikmesriikides kasutusele võtta. “Selle jaoks on tähtis, et lähtutakse ühtsetest standarditest nagu näiteks raadiosides, et projekt oleks piiriüleselt ühilduv. Ja tähtis on, et uurimisprojektid lähtuksid praktikute vajadustest,” rääkis Ruete. Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul on Eesti oma e-lahendustega nagu näiteks e-politsei palju tähelepanu saanud ja seepärast peaks Eestis rohkem mõtlema, kuidas selliseid siseriiklikke e-lahendusi edukalt ekspordiartikliteks pöörata.
