Head ja kvaliteetsed fotod ettevõtte töötajatest võivad palju kasu tuua, kuid ei tasu asja üle vindi keerata, rääkis Eestifoto.ee fotograaf Kaupo Kikkas.
Kas ja miks peaks ettevõte oma veebilehel töötajate fotosid kasutama?
Eks see oleneb ennekõike organisatsioonist ja selle eesmärkidest, aga ma usun, et enamikel ettevõtetel võiks olla piltidest mitmel moel palju kasu. Täna, kus väga palju otsuseid tehakse kliendi poolt ära lihtsalt kodulehe põhjal, siis usaldusväärsem, aus ja rõõmus meeskond on sarnaste ettevõtete puhul kindlasti väga tugev argument otsuste tegemisel.
Miks ei võiks veebilehele panna lihtsalt kõikide töötajate Facebooki profiilipilte?
Ega keegi ju keela ning kui see firma eesmärke teenib ja töötajad sellega rahul on, siis miks ka mitte. Kuigi arvatavasti on siiski enamik valdkondi selliseid, kus kellegi puhkuse- või peopildid ei kõnele usaldusest, vaid millestki muust. Nende piltide puhul võib kerkida ka hilisemal kliendikohtumisel inimese ära tundmise probleem.
Kui otsus pilditeed minna on vastu võetud, siis millest peaks alustama?
Kui räägime ametiportreest ehk business portraitist, siis ma arvan, et ei tohi unustada, et selle suurim eesmärk saab olla pildil olev inimene. Seega minu jaoks on igasugused kellad ja viled, liigne stilistika ja fotograafilised vigurid, üleliigsed. Elementaarne võiks olla, et pilt on kvaliteetselt tehtud ja ülejäänud tähelepanu võiks minna sellele, et inimene tunneks ennast pildil nii hästi kui võimalik.
Pisut teine on teema siis, kui portreedest saab juba kodulehe kujunduselement või osa ettevõtte visuaalkeelest. Sellisel juhul tuleks eelnevalt fotograafi ja ehk ka disaineriga nõu pidada, et milline see pildikeel olema peaks. Aga siiski olen seda usku, et vähem on rohkem ehk less is more.
Mis mõte tuleks kindlasti maha matta ning mitte mingil juhul teha?
Minu suur soovitus oleks vältida igasuguseid äärmusi. Parimaks näiteks on kinnisvaramaaklerite portreed. Osad on sellised, mis on kuskil kontori nurgas kapi taustal tehtud ja teised nii üle vindi ära lihvitud ja stiliseeritud, et ei tekita minus isiklikult mingit usaldust.
Mõlemad justkui halvad variandid. Õpetades nimetan seda “Poola torumehe efektiks”. Kui telereklaamis hüppab kaadrisse sinistes tunkedes vuntsidega mees ja ütleb, et kasutab ühte või teist toodet, siis see amatöörnäitleja tegelikult ju valetab meile. Halb algus kliendisuhteks.
Kui juba pildistama minna, siis kas ja mida peale portreede veel jäädvustada? Miks ja kus neid kasutada?
Ma arvan, et õnnestunud portree on juba täiesti piisav eesmärk, ei pea tingimata kassi kaasa võtma ja teda ka üles pildistama. Tänapäeva maailm on nii visuaalikeskne, et kes on vähegi ühiskonnas aktiivne, sellel on pildivajadus pidev ja pigem on küsimus selles, et hea pilt saab liialt ekspluateeritud.
Kui vaadata näiteks veebis ilmuvaid arvamuslugusid, siis neid saadavad tihti kohutavad pildid. Tavapärase kirjaoskuse kõrval eksisteerib ka visuaalne kirjaoskus ja see jätab kahjuks väga soovida.
Kuidas teha nii, et ka uued töötajad saavad sama stiiliga foto, kui on vanematel töötajatel?
See on juba pigem tehnilist laadi küsimus, kuidas üks või teine firma selle lahendab. Üldiselt on tavapärane, et leitakse endale sobiv fotograaf, kellega tekib usaldusväärne suhe ja uute inimeste lisandumisel käivad nad kas fotograafi juures stuudios või tuleb fotograaf ettevõttesse.
Rahvusvaheliste korporatsioonide puhul on ka see tavapärane, et koostatakse ühtse pildikeele jaoks juhend, mille järgi siis erinevates riikides peaksid fotograafid saavutama sarnase tulemuse. Üldiselt ma arvan, et ka steriilne kopeerimine ei ole hea mõte, kus ettevõttes oleks nagu inimesi juurde kloonitud, kuna kõik pildid on täpselt ühesugused. Oluline, et stiil ja põhimõte oleks sarnased ja ma arvan, et see on täitsa piisav.
Mis on heade fotode või halbade fotode kasutamise reaalne tulem ehk miks üldse vaeva näha või miks näha just palju vaeva?
Tänases tihedas konkurentsiolukorras saavad kõik aru, et kvaliteetselt tehtud kodulehest, mis avaneb erinevatest seadmetes ja vigadeta, ladusalt kirjutatud tekstist, algab kliendi jaoks firma identiteet pihta. Pildid kuuluvad samasse ansamblisse.
