Luht-Kallase sõnul on tänaseks päevaks tehnoloogia jõudnud niikaugele, et selline lahendus on reaalselt tehtav. Vaatame aga kõigepealt üle, mis süsteemid ja võimalused praegu olemas on. Alates 2013. aastast on Eestis olnud võimalus saata hädaabinumbrile sõnum, kuid seda said veel hiljuti teha vaid need inimesed, kes olid end spetsiaalselt registreerinud.

Alates üle-eelmisest aastast kadus eelregistreerimise vajadus ära ning praeguseks saavad kõik saata sõnumi 112 numbrile. Pilte ja videoid sinna otse saata ei saa, kuid Luht-Kallase sõnul edastatakse hädasolijale vajadusel kontakt, kuhu saab säärast meediat saata.

Registreerimise nõude kaotamine on hea edasiminek, kuna igasugustes õnnetustes võib juhtuda igasuguseid asju. Nii ei pruugi kurttummal inimesel olla võimalik oma telefonile ligi saada ning kui teistelt telefonidelt ei saaks ka praegu sõnumeid saata, võiks ta potentsiaalselt olla suures hädas. Sama lugu kehtib olukordades, kus inimestel ei pruugi olla võimalik verbaalselt suhelda. Ühe näitena tõi Luht-Kallas välja lähisuhtevägivalla.