Nutikella valimisel peab silmas pidama mitut olulist tegurit: millise telefoni operatsioonisüsteemiga seade ühildub ning kas see on päriselt nutikell või hoopis «nutikell» ehk veidi laiema funktsionaalsusega aktiivsusmonitor. Üldiselt kestab aktiivsusmonitori aku nutikella omast palju kauem, sest selle funktsionaalsus on piiratud pigem inimese aktiivsuse jälgimisega, kõik muud lisaomadused on aktiivsusmonitori juures teisejärgulised.

Aktiivsusmonitorid olid esialgu lihtsad randmele kinnitatud sammulugejad, kuid aastatega on erinevad firmad hakanud lisama täiendavaid jälgimisfunktsioone, näiteks unerütmi tunnetamise ja pulsi mõõtmise võimalused. Hiljem integreeriti ka keerulisemaid sensoreid vere hapnikutaseme mõõtmiseks või ka elektrokardiogrammi tegemiseks. Mõne kuulujutu järgi saab varsti aktiivsusmonitori sensorite andmete põhjal luua lihtsama entsefalogrammi, kuid need keerulised funktsioonid ei ole kõikides riikides saadaval, näiteks Eesti ei ole veel selle tunnistamiseni jõudnud.

Nutikellas on tihtipeale kõik need funktsioonid olemas, kuid peale selle on need põhjalikult integreeritud nutitelefoniga: internetita muusika kuulamine, lisarakenduste kasutamine, kõnedele ja sõnumitele otse randmelt vastamine. Uuemad nutikellad võimaldavad juba juhtmevabalt maksta, Eestis on toetatud Garmin Pay ja Fitbit Pay. Peale selle saab mõnda nutikella kasutada ilma WiFi või nutitelefonita, eSIMi tugi on olemas näiteks mõnel Apple’i kellal.

See lugu ilmus ajakirjas Digi nr 194, juuni 2021

Kõik selle ajakirja lood