Tele2 juhi sõnul võiks riik ise või neutraalne kolmas osapool rajada Eestisse ühe ja tõeliselt laia sagedusvahemikuga 5G-võrgu ning ühist võrku saaksid kõik võrdsetel tingimustel kasutada ning võrgu omanik teeniks oma raha operaatoritele taristu rentimisega tagasi.

“Praegu jääb Eesti 5G arengus muust Euroopast sageduste kohtuvaidluste tõttu maha, aga ühine võrk lahendaks selle tõrke ning oleks kõigile osapooltele võrdsetel tingimustel avatud. Kemplemise asemel oleks see Eesti jaoks selgelt parim lahendus,” ütles Robbins.

Telia ja Elisa: ühine 5G-võrk pole lahendus

Telia ja Elisa tehnoloogiajuhid teevad aga Tele2 juhi idee maatasa. “Teoorias võib kõrvaltvaatajale tunduda ühise 5G võrgu rajamise ettepanek küll loogiline, kuid praktikas see nii siiski ei ole,” ütleb Telia tehnoloogiajuht Andre Visse.

“Antud nägemus operaatorineutraalsest võrgust on ülimalt lihtsustatud. Sarnast 5G-võrku ei ole võimalik rajada selliselt, et see ei mõjutaks eelmiste võrgugeneratsioonide kihte ja kuna puudub ühine 2G-, 3G-, 4G-võrk, siis ei ole tehniliselt võimalik rajadagi operaatorineutraalset 5G-võrku,” nendib Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Polli sõnul võrdlus Elektrilevi või Tallinna veega ei ole kohane, sest mõlemad neist pakuvad vaid ühte kindlat teenust. Operaatorineutraalse 5G-võrgu loomisel oleks kaotajad nii riik, ettevõtted kui ka kliendid ja kaoks ära konkurents, nõrgeneks innovatsioon, paindlikus ning teenuse kvaliteet.

“Rääkimata sellest, et juba täna kasutavad hädaabiteenused erinevate operaatorvõrkude ristkasutust. Kui täna on ühe operaatori võrgurikke korral võimalik teha hädaabikõne teises võrgus, siis ühtse võrgu korral see võimekus kaoks,” ütleb Polli.

“Mobiilivõrk on sõltuv paljudest erinevatest tehnilistest aspektidest ja seda ei arendata üldjuhul printsiibi järgi, et üks suurus sobib kõigile. Operaator planeerib alati võrku vastavalt enda klientide vajadustele, kasutusele ja teenustele. Näiteks on Elisal üle õhu võrgus toimiv TV-teenus ja IoT võrk ning nende teenuste kvaliteet sõltub väga suuresti mobiilsidevõrgust,” ütleb Elisa tehnoloogiaüksuse juht.

Ühine võrk oleks konkurentsile halb

Telia tehnoloogiajuhi sõnul toimib täna erinevate sidevõrkude vahel eluterve konkurents ja see aitab tagada tipptasemel võrgukvaliteeti ja soodustab innovatsiooni.

“Kui vajadust pakkuda oma klientidele parimat võrgukvaliteeti ja unikaalseid innovaatilisi lahendusi enam ei ole, võib see edasist valdkonna arengut hoopis pidurdada ega näi olevat Eesti tarbijate huvides,” räägib Visse.

“Teiseks on igal teenusepakkujal võrkude arendamisel oma tehnoloogiapartnerid. Erinevate operaatorite võrgud on ehitatud üles erinevalt ning võimaldavad pakkuda ka erinevaid tehnilisi lahendusi, mis vastavad konkreetse operaatori klientide ootustele ja vajadustele,” ütleb Visse.

“Lisaks on antud teemakäsitluses tähelepanuta jäetud elutähtsate teenuste käideldavuse aspekt. Maailmast ei ole teada ühtegi riiki, kes sõltuks vaid ühest, tervet riiki katvast mobiilside võrgust ning sellise võrgu keskne rike tähendaks riigile ja selle kodanikele tõsiseid probleeme,” viitab Visse samale probleemile, mille tõi välja kolleeg Elisast.

Telia tehnoloogiajuhi sõnul teevad võrguarenduse vaates erinevad operaatorid juba täna koostööd kohtades, kus see kõige suuremat majanduslikku ja keskkonnasäästlikku mõju avaldab. Üsna laialdaselt toimub täna välja ehitatud taristu (mastid, seadmekapid, optikaühendused) ühine kasutamine.

“Teadmata, milline oleks ühise 5G-võrgu ehitamisel täpne ärimudel, oleme seisukohal, et ühe 5G-võrgu rajamine ei ole Eestile parim lahendus,” ütleb ta.

Ka Levikom ei ole ideest vaimustuses

5G-võrgu sageduslubade konkurss on Eestis takerdunud, Levikomi tõttu. Firma leiab, et senise lähenemise asemel, kus jagatakse välja kolm sagedusriba, peaks load panema oksjonile väiksemate plokkidena.

Samas ei ole ka Levikomi juht Peep Põldsamm Tele2 ideest vaimustuses ja ütleb, et see on keeruline teema.

“Kui maailma 2G-, 3G- ja 4G-võrgud on kõik sisuliselt identsed, siis 5G puhul on suureks ja murdeliseks eeliseks see, et seda võrgutehnoloogiat saab oluliselt laiemas skaalas kasutada, kui pelgalt mobiilikõnede ja mobiilinterneti jaoks,” selgitab ta.

Levikom näiteks ei ole üldse otsustanud mobiiliturule minna, kuid vajab hädasti 5G võrgutehnoloogiat enda tänase juhtmeta püsiühenduse teenuse ja väga paljude 5G/IoT-teenuste ja rakenduste jaoks – mõlemat siis mitte kunagi tulevikus, vaid Põldsami sõnul juba eile.

“Seega tekib küsimus, et kui teha ühine võrk, siis millise arhitektuuri, funktsionaalsuse jm omadustega, millise etapilisusega uut arhitektuuri ja funktsionaalsust luuakse, kas peab arvestama osalevate operaatorite legacy-võrkude ja –süsteemide pealt järk-järgulist ülemineku vajadust?” küsib ta.

Kokkuvõttes tundub, et seljad saavad ühise võrgu rajamiseks kokku panna operaatorid, kellel on sama ärimudel, samad legacy-võrgud ja –süsteemid ning sama valmisolek ajaliselt ja etapiliselt liikuda, selgitab Põldsamm.

“Samas olen kaugel sellest, et Chrisi väljakäidud ideed kohe sõelapõhjaks lasta – seda peab rahulikult arutama ja pole välistatud, et mingis 5G ökosüsteemi osas, kus nii tehnoloogiliselt ja äriliselt on ühisosa olemas, on võimalik see ka realiseerida ühiselt,” võtab Põldsamm teema kokku.

Tele2 plaanib siiski oksjonil osaleda

Juhul, kui 5G sagedusribad siiski oksjonil välja jagada otsustatakse, plaanib Tele2 kindlasti oksjonil osaleda.

“Selge on aga see, et kolm eraldi võrku on kallim nii ettevõttele kui seetõttu ka kliendile. Ühise võrgu saab kasutajateni tuua ka kiiremini, sest sama raha investeerides saaksime kolme võrdse leviala asemel kolmekordse leviala,” ütleb Robbins.

Selgus Eesti 5G-sageduslubade oksjoniga peaks saabuma millalgi sügisel. IT-asekantsleri Siim Sikkut ütles juulis, et nad kaaluvad kõik võimalikud variandid 5G oksjoni läbiviimiseks läbi sügise alguseks ning kohtuvaidluse tõttu ei liiguks asjad enne septembrit nagunii edasi.

Selge on aga see, et selle aasta jooksul Eestis kommertskasutuseks 5G-võrke ei avata.