IIZI kodukindlustuse toote- ja teenindusjuhi Kaire Villmäe sõnul pakub enamik kindlustusettevõtteid kodukindlustust, kuid näiteks seadmete kindlustamist tuleb sageli eraldi küsida. Ja ka siin on erinevatel pakkujatel erinevad tingimused.

“Kindlustusseltside pakkumisi võrreldes tuleks vaadata, milline on kindlustuskaitse ja kas on piiranguid seatud vara kasutamisele. Näiteks kas avalikus kohas toimunud vargus on kindlustusjuhtum? Kas kindlustuskaitse kehtib ka välisriiki reisile minnes? Kas keldriboksis hoitud vara on kaitstud? Mis on kaasasoleva varana kindlustatud?” tõi Villmäe näiteks. “Kõige laiema kaitse saab koguriskikindlustusega, mis katab ootamatu ja äkilise sündmuse tõttu tekkinud kahjud. Näiteks nutitelefoni kukkumine, veeklaasi ümber ajamine elektroonikale jne,” lisas ta.

Koguriski kindlustuse puhul on loomulikult olukorrad, mil seadme riket ei kaeta, näiteks siis, kui telefon ära kaotatakse, või see loomulikul teel kulub. Kuna keskmiselt rohkem juhtub äpardusi nutitelefonidega, võivad osad kindlustuse pakkujad küsida nutitelefonide kindlustamise eest suuremat omavastutuse tasu. Seega, ehkki telefon võib olla kindlustatud, tuleks enne kindlustuslepingu sõlmimist üle kontrollida, mis tingimustel sinule olulisi seadmeid kindlustatakse.

Said kingituseks seadme, mis nüüd on katki ja tšekki pole.

Tavaliselt on kindlustusseltsid valmis klienti usaldama.

“Kui klient väidab, et telefon on tema vara ning ka muu info klapib, siis selles kahelda ei ole põhjust. Juhul, kui tekib aga kahtlus, siis võib ka paluda tõendusmaterjale antud vara kohta,” selgitas Villmäe.