Asukoht: Tallinn

Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Multitasking (rööprähklemine, toim.)

Arvuti: MacBook Pro Mid 2014

Telefon: iPhone SE

Kuidas te jõudsite näitleja ja helilooja ametini?

Näitleja elukutse hakkas südamele koputama juba kuskil põhikooli lõpus, kui sain aru, et kõige rohkem meeldis mulle kirjanduse tunnis raamatuid ette lugeda. Ma kohe kibelesin, et õpetaja mind valiks. Eks ta üsna tihti tegi ka seda, sest ettelugemine tuli mul hästi välja.

Heliloominguga on nii, et muusikaharidus solfedžo näol on mul tugev, kuna käisin Tallinna 21. koolis muusika eriklassis ja minu õpetaja oli Lydia Rahula. Tõsisemalt hakkasin lugusid kirjutama lavakunstikooli ajal, vaikselt klaverit klimberdades.

Esimene muusikalise kujundaja töö teatris oli aastal 2007, kui Jaanus Rohumaa lavastas menukat komöödiat “Kivid sinu taskutes” ja kutsus mind üllatuslikult endale muusikaliseks kujundajaks. Sealt see uks avanes ja nüüd olen üle kahekümne teatrilavastuse juba kujundanud ning teinud ka päris palju heliloojatööd.

Hakkasite hiljuti vabakutseliseks, kuidas on teie tööpäev võrreldes varasemaga muutunud?

Vabakutselisena tuleb iga päev ja iga tund end lülitada ümber ühelt teemalt teisele. Olgu selleks siis muusika kirjutamine, mõne ürituse lavastusprotsess või teatritöö. Kasutan hästi palju Google’i kalendrit oma päevade ning nädalate planeerimiseks. Selle järgi saan aru, kui palju tööd ees ootab ja kus on veel vabad augud, kuhu midagi mahub.

Koju ehitasin isegi Rasperry Pi arvutist ja monitorist digitaalse tööplaani, kuhu kogu kalender seinale jookseb. Lisaks nädalavaatele leiab sealt ka kuu tegemised ning hetke ilmaolukorra. Kasutan “Screenly” lahendust ja see töötab väga kenasti. Lisaks jagan oma kalendrit ka vajalike sõprade ning koostööpartneritega, et aegu oleks lihtsam planeerida.

Kas te kasutate klassikalises mõttes kontorit, stuudiot või muud kindlat töökohta? Mis seal kindlasti olema peab?

Mul on väike stuudio vanalinnas, kus veedan põhilise aja muusikat kirjutades ja multimeediaklippe monteerides. Hetkel on seal tool ja laud ning väike diivan ja loomulikult mu tehnilised seadmed, mida tööks kasutan. Internet kontoris tuleb läbi telefoni hotspoti. Igas kohas ei tasu uut kuutasu interneti eest maksta ja tegelikult võiks juba kodune internetipakett olla kasutatav ka telefonis ja mujal kontorites.

Milliseid tehnoloogilisi seadmeid või tarkvara praegu töös kasutate?

Minu põhiline töö muusika kirjutamisel käib MacBook Pro arvuti ja Komplete Kontrol MIDI klaviatuuri abil. Peamine programm, mida kasutan, on Logic ja muud sajad plug-in’id ning sämplipangad. Mul on kõvakettal 400 GB kollektsioon heliefekte ning põhilised virtuaalsed instrumendid tööks on Komplete libraryd, Spectrasonics ja Project SAM Orchestral Essentials paketid.

Vastavalt lavastusele ostan uusi virutaalseid instrumente juurde, kui uut kõla tarvis. Kogu muusika kirjutamine saab mul ära tehtud arvutis.

Videotöötluse jaoks kasutan põhiliselt Final Cut Prod ning Fuji XT-2 kaamerat ja GoPro Hero 6 kaamerat.

Lavastusi ja üritusi planeerides on suurimad abimehed väike iPad Pro, Apple Pencil ja 3D-joonistusprogrammid ning Keynote ideede esitlemiseks ja vormistamiseks.

Millist rolli on tehnoloogia areng teie elus mänginud?

Suurt. See teeb elu mugavamaks. Mul on kodus Philips Hue nutipirnid, mida saan juhtida oma nutiseadmetest, kasutan juhtmevabu AirPods kõrvaklappe ja Apple’i kella, et lugeda trennikaloreid ja avada näiteks koduväravat. Tehnoloogia on minu jaoks abimehe rollis. Samuti motivaatori omas.

Nutikell ja WiFi-kaal on head motiveerijad trennis käima. Lisaks tekib väike võitlusmoment, et kas saan täna oma aktiivsusringid täis ning tihti valin takso või ühistranspordi asemel jala käimise, et aktiivsusmonitor õhtuks saja protsendi peale saada.

Kui palju e-kirju päevas saate ja kuidas neis korda peate?

E-kirju tuleb olenevalt päevast kümmekond. Kui võimalik, vastan esimesel võimalusel ja kohe oma nutiseadmest, sest ei viitsi iga päev eraldi aega võtta e-kirjadele vastamiseks. Eelistan lühidaid kirju pikkadele. Pikk e-kiri tulgu siis, kui olen millegi kohta lisainfot küsinud.

Hästi palju küsimusi lahendan ka Messengeri äpis või iMessage’i kaudu. Mida lühem ja kiirem küsimus, seda kindlam ka, et vastan. E-kiri on minu jaoks juba selline põhjalikuma info saatmise vorm.

Vahel saan nii pikki e-kirju, et ei jaksa neid füüsiliselt läbigi lugeda. Küsimus alatihti on lõpus, enne on pikk detailne kirjeldus ürituse kohta ja pool ajalugu. See ei ole eriti nutikas suhtluse vorm. Tuleks öelda paari lausega, milles asi ja pikk kiri täpsustuse kohta saata alles siis, kui teema käsil.

Oma tiheda graafiku tõttu eelistan alati e-kirja telefonikõnele. See hoiab kõigele lisaks ka aega kokku.

Facebook, Instagram, Twitter või hoopis oma blogi, miks?

Põhikanal on Instagram. Seal saan kõige kiiremini end huvitavate inimeste tegemistega kursis hoida. Üks pilt räägib ju rohkem, kui tuhat sõna. Facebookis käin harva. Kui kiisupiltide isu tuleb. Twitteris ka juba harvem. Sealt saan oma põhilise uudisvoo (ka kultuuriuudised). Häid blogisid pole ammu enam lugenud, aega lihtsalt ei jätku.

Kui palju vabal ajal IT-vahendeid või tehnoloogiat kasutate?

Väga sageli. Eriti selleks, et elu sportlikumana hoida. Samuti ka muusika kuulamiseks ja maailmaga kursis olemiseks. Paberlehte pole mul aega lugeda, seega on põhiline uudisteallikas iPhone.

Millised äpid on teie telefonis kõige olulisemad?

Google Calendar ja Google Keep. Viimases hoian tegemist vajavate asjade nimekirja ja ideid. iA Writer, seda kasutan nii telefonis, iPadis kui Macis. Kõige parem lihtsa teksti redaktor ja kuna kirjatööd on palju, tahan oma ekraani võimalikult puhtana hoida. Dropbox, selle kaudu jagan oma loomingut tellijatele. Kõik muusika ja videod on seal, sest kunagi ei tea, millal arvuti kõvaketas üles ütleb.

Pilditöötluseks on telefonis kõige tähtsam äpp VSCO ja linnas liiklemiseks kasutan igapäevaselt ühistranspordi äppi Trafi. Söödud söögi panen kirja MyFitnessPali ja trennid salvestan Apple Watch Workout äpiga, siis on kenasti päeva lõpuks näha teenitud ja kulutatud kalorid ja saan õhtusöögiks õigeid otsuseid teha. Neid äppe on muidugi palju. Kindlasti veel ka Nokia Health Mate, Spotify ja Gmail.

Mis on need tehnikavidinad, mida te kõige vähem kasutate?

Kõige vähem kasutan telekapulti, sest telefonis on nii televiisoriäpp kui digiTV teenusepakkuja oma. Aga muud vidinad on küll vist igapäevases kasutuses.

Kumba eelistate, taksot või nn äpitaksot?

Kindlasti äpitaksot. Esiteks ei pea kellegagi suhtlema, saan kaardilt näha, kaugel sõiduk on, saan juhi kvaliteeti hinnata ja ei pea jamama sularahaga.

Mida te arvutimängudest arvate? Kas mängite ja on mõni lemmik?

Arvutimänge ei mängi üldse. Aega pole. Kunagi meeldis Wii telekamäng ja nipet-näpet on veel midagi proovitud, aga see pole minu maailm.

Kas tunnete vahel, et olete nutisõltuv? Mida siis teete?

Õnneks vist ei ole sõltuv. Mul seda probleemi ei ole, et olen Facebooki ja Instagrami sada korda päevas läbi vaadanud ja kogu voog nähtud. Pigem võib juhtuda, et alles õhtul tuleb meelde, et Instagram vaatamata ja siis teen tiiru peale.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud? Kellelt?

Parim nõuanne on oskus öelda “ei”. Seda on õpetanud mitmed inimesed ja elu. Ma veel siiamaani pole seda oskust lõpuni omandanud.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

Tehnoloogia koha pealt kindlasti varukoopiad! Veel parem, salvestaga töö iga minut pilve. Selles mõttes on Dropbox geniaalne ja päästnud mind korduvalt. Hakkasin seda harrastama aastaid tagasi, kui viis päeva enne esietendust kukkus arvuti kogu muusikalise materjaliga põrandale ja hirm oli, et esietendus jääb ära. Seega soovitan alati olulised tööd kohe pilve panna.

Kellele esitaksite needsamad küsimused? Miks?

Puht erialalisest huvist Sten Šeripovile, kes kirjutab palju filmimuusikat ja on seda teinud ka teatrile.