Teame, mis tähendabpilvearvutus. Erinevad firmad saavad rentida ühist tarkvara, seadmeid ning andmemassiive, et neid siis üle interneti kasutada. Kui failid on paigutatud mõnda pilveteenusesse nagu Dropbox, Google Drive või Microsoft OneDrive, siis need failid on reaalselt kusagil hiigelsuuresandmekeskuses kõvaketastel. Eestis äppi avades võid sa tegelikult ühenduda serveriga Amsterdamis või isegi Californias. Google'i arvates on pilveteenused peagi isegi suurem äri kui Google reklaamikäive.

Aga Cisco on välja hoopis järgmise – fog computingehk uduarvutus. Siin ei paikne andmed ja arvutusvõimsus suurtes andmekeskustes, vaid üle maailma hajali asuvates serverites. See tähendab, et mõnda rakendust kasutades suhtleb äpp hoopis lähemal asuvate serveritega, kus erinevad vajalikud andmejupid paiknevad. Koostöös Microsofti, Inteli, ARM’i ja Delliga lõi Cisco uue konsortsiumi, mis uduarvutusega tegeleb.

Aga miks uduarvutus hea on? Ehkki tsentraalsed ja hiigelsuured andmekeskused on odavamad hallata kui sajad tuhanded serverid üle maailma, on andmete hoidmisel ühes kindlas kohas kerge tekkima nn pudelikael, kus samadele andmetele soovib korraga ligi pääseda liiga palju kasutajaid. Hajusarvutusevõi siis Cisco päraselt uduarvutuse korral on võimalik tuua rakenduste andmed ning arvutusvõimsus inimesele lähemale, nii et rakendused kasutaja seadmes töötaksid kiiremini ja efektiivsemalt.

See on eriti oluline ajal, mil asjade internet aina populariseerub ning internetti lisandub miljardeid pisikesi seadmeid. Suuri andmekeskusi on kallis ehitada, samas kui mõne serveri ostmine ning käivitamine ei ole kuigi kallis lõbu. Samas võib uduarvutus tekitada palju segadust ning probleeme, mida tänaste andmekeskuste puhul keegi ette ei oskaks näha.

Lõppkokkuvõttes on isegi pilveteenuste ajastu niivõrd uus, et raske on arvata, kas uduarvutus on järgmine suur hüpe jagatud arvutusvõimsuses või mitte.