Kui koolitöid tehakse valdavalt kodus ja masinat pole vaja välja kaasa võtta, siis pole sülearvuti suurus ja kaal nii olulised. Pisut raskem masin, aga suurema ekraaniga võib olla odavam ning mugavam, kui kerge ja õhuke, kuid väiksema ekraaniga.

Lauaarvutid võivad samuti olla soodsad, kuid nende puhul peaks lisaks arvestama hinna sisse ekraani, klaviatuuri ja hiire maksumuse. Sülearvuti, isegi kui see on suurem ja raskem, on aga igal juhul lauaarvutist mobiilsem ja kui peaks tekkima vajadus see kooli, raamatukokku või maale kaasa võtta, on see võimalik. Lauaarvutiga saab aga töötada ja õppida ainult kodus.

Võimsuse osas pole vaja hakata protsessorite andmeid pikemalt uurima, kui kasutad arvutit vaid oma koolitööde jaoks ehk siis kirjutamiseks, joonistamiseks, veebis surfamiseks ja kirjavahetuseks. Selleks jagub võimsust pea igal saadaoleval uuel sülearvutil. Kui aga tahad lisaks koolitöödele masinas ka arvutimänge mängida, mis nõuavad riistvaralt rohkem võhma, pööra tähelepanu protsessori jõudlusele ja graafikakaardi sobivusele. Mängimiseks mõeldud sülearvutid on parema jahutamisega, mis tähendab tavaliselt ka paksemat ja raskemat korpust, millega kaasneb suurem ekraan.

Kui võtad arvutit tihti välja kaasa, peab selle korpus olema vastupidav. Mille järgi vastupidavust hinnata, sellest on juba pikemalt kirjutatud siin.

Aku tööiga – oluline, kui väljas käid

Noorematel õpilastel pole aku tööaeg ilmselt nii oluline, kui vanemates klassides ja ülikoolides käivatel õpilastel või tudengitel. Kui pead esinema suurema auditooriumi ees ja alati pole kindel, kas toitepistik ikka läheduses on, peaks aku vähemalt mõned tunnid kestma. Kui teed koolitöid raamatukogus, kohvikus või bussis sõites, on samuti aku kestvus oluline. Tavaliselt võiks aku vastu pidada ühe keskmise kooli- või tööpäeva ehk 6-8 tundi, aga kui veelgi kauem, siis seda parem on. Pika tööajaga võid välja minnes isegi raske laadija koju jätta ning õhtuni ainult akut kasutada.

Üliõpilastel on arvuti tööiga ning samas ka kergus väga olulised, sest neil tuleb üsna tihti oma koolitöid teha just kodust väljas mõnikord ka nii-öelda põlve otsas.

Kõvaketas – kui suurt on üldse vaja?

Kõvaketta suuruse olulisus on aja jooksul vähenenud, sest aina rohkem asju saame me hoida pilveteenustes ning arvutisse salvestatakse vaid hädavajalikud asjad.

Kui kirjutad oma koolitööd Microsoft Office´i või Google Docsi pilveteenustes, mis on väga mugav, kuna dokumendid ja tabelid on alati igal pool kättesaadavad, siis kõvakettale salvestamist on vaja vähe. Ka pildid saadab nutitelefon ju tavaliselt otse pilve. Seega võid rahumeeli võtta mõne väiksema ja kiirema välkmälukettaga (SSD) masina – 256 või 512 GB andmemahust piisab.

Kui aga tegeled rohke meediaga (vaatad arvutist filme, töötled pilte ja videoid, ka mõned mängud nõuavad väga suurt andmemahtu), siis peaks kõvaketas vastavalt mahukam olema. 1 TB ja enam mahutavad sülearvutid on tavaliselt juba traditsioonilise mehaanilise kõvakettaga, mitte välkmälusalvesti ehk SSD-ga, sest viimased lähevad nii suurte andmemahtude juures väga kalliks.

Milliseid ühendusi vajad?

USB-pesasid võiks olla võimalikult palju, kuid paratamatult kergete ja õhukeste sülearvutite külge mahub neid vähem. Kui vajad eraldi monitori, siis võiks olla sülearvutil soovitavalt täismõõtmetes HDMI pesa. Kui printer kodus pole võrguühendusega, siis peaks ühe USB pesa reserveerima ka selle jaoks. LAN võrgu jaoks on eraldi pesa vaid suurematel sülearvutitel, väiksematel tuleb kasutada adapterit. Kui oled graafiliste mängude mängija, siis kindluse mõttes oleks hea mängida kaabliga võrgus, mitte üle WiFi, mille kvaliteet võib kõikuda. Kui aga eriti ei mängi, piisab kodutöödeks täiesti ka sülearvuti WiFi-ühendusest.

Muud lisaseadmed

Veebikaamera on kindlasti sellest õppeaastast vajalikum kui varasematel aastatel, kuid sülearvutite sisseehitatud kaamerad on enamasti kõik üsna keskpärase kvaliteediga, seega raske on leida endale mudelit, mis videokõnedes teistest silmapaistvalt parem oleks. Kui koolis on palju videokonverentse ja distantsõpet, siis oleks aeg juba ka lisakaamerale mõelda koos korralike kõrvaklappide ja mikrofoniga.

Eraldi suur ekraan ja klaviatuur võivad olla samuti väga mõistlikuks investeeringuks – näiteks kui ostad väikese ekraaniga kerge ja mobiilse sülearvuti, siis kodus on mugavam ühendada see suure (27-32tollise) ekraaniga ning teha oma koolitöid täismõõtmetes kõrgete klahvidega klaviatuuril koos optilise hiirega.

Uuri, kas kuskil kestavad koolikampaaniaid

Kui oled kooliarvutit otsimas just nüüd, õppeaasta alguses, siis üsna suure tõenäosusega on teatud mudelitel praegu väga head hinnad. Augustis kestavad koolikampaaniad ning neilt võib endale saada sülearvuti ja selle lisaseadmed tavalisest palju soodsamalt.