Milles on probleem?
Ekraani heledust mõõdetakse kandelates ruutmeetri kohta (cd/m2) ning arvutiekraanide heledus jääb 200-300 cd/m2 vahe sisse. Kvaliteetsemate telerite heledus võib küündida näiteks kuni 1500 cd/m2 piirini, mis annabki koos võimendatud kontrastsuse ja laiendatud värvispektriga teistsuguse pildi võrreldes tavateleriga. Samas teleritest istume me mitu meetrit eemal, arvutid on enamasti aga 30-60 cm kaugusel meie silmadest.
Liiga tugev valgus, sõltumata selle spektri kalduvusest, erutab meie aju ja suunab silmadesse ka rohkem verd, mistõttu võib saada mitte ainult pea- ja silmavalu, vaid ka suurenenud silmarõhu. Selle vältimiseks on oluline ekraani heledust võimalusel alla tõmmata, eriti siis, kui arvutitöö nõuab väiksemate detailide, tabelite ja numbrite lugemist. Kui arvutiekraanil on kõrge resolutsioon (näiteks 4K) ning monitori diameeter on alla 27 tolli (ehk siis enamus sülearvuteid), peaks kindlasti jälgima ka teksti ja ekraani skaleerimist ehk suuruse reguleerimist, vältimaks silmi kurnavat väikest teksti.
Kui telefonides on automaatne ekraaniheleduse reguleerimine olnud oluliseks tunnusjooneks juba aastaid, siis arvutites on see tehnoloogia ära peidetud ning ei ole tihtipeale reklaamitud.
Adaptiivse heleduskontrolli sisselülitamiseks peab minema Control panel – Hardware and Sound – Power Options – Change Plan Settings – Change advanced power settings – Display – Enable adaptive brightness. Samas aga juhul, kui töö on tihedalt seotud pildi- või videotöötlusega, ei tohiks ekraaniheledust üldsegi muuta, rääkimata selle automaatsest reguleerimisest.
Sülearvutites on heledust võimalik väga kergesti kontrollida ka klaviatuuri abil – kuskil on enamasti olemas heledust reguleerivad nupud, mille abil saab paari kiire vajutusega ekraani eredamaks või tuhmemaks muuta. Seda tasuks kindlasti teha, kui kipud õhtuti pimedas toas tekste kirjutama või uudiseid lugema. Juhul, kui ei ole vajadust pilditöötlusega tegeleda, siis adaptiivne heleduse kontroll aitab samuti silmi säästa
Liigne ekraani heledus on üks arvutitöö salaohte, mida on tegelikult võimalik kergesti reguleerida endale parajaks, samal ajal vähendades selle ohte silmadele.
