Arvuti korpus võib olla metallist kas tervenisti või osaliselt. Väga odavad mudelid võivad olla üleni plastkorpusega, metalse välimuse annab sel juhul vaid metallikarva värvikiht.

Kõige tugevamad on nii-öelda unibody arvutid, mille korpus on välja freesitud ühest metallitükist. Sellised on näiteks Apple´i sülearvutid ja mõned äriklassi sülerid. Need omakorda võivad olla ainult välisküljelt metallkorpusega ning kaalu ja hinna kokkuhoiuks on klaviatuuripoolne korpus tehtud plastikmaterjalist.

See polegi alati just tugevuse seisukohalt oluline, et sisemised küljed pole metallist, aga kui hoolid arvuti kaubanduslikult välimusest, siis võib plastkattega pealispind aja jooksul kuluma hakata ning servad ja nurgad, kus käed pidevalt puhkavad, paljastavad peagi teist värvi alumise plastmassikihi.

Metalse korpuse tunneb ära kõige paremini selle järgi, et kui väljalülitatud sülearvuti kätte võtad, on selle pind jahe.

Ekraan ja hinged püsivad kindlalt

Traditsiooniline sülearvuti kestvuskatse on ekraanihingede jäikuse proovimine. Ava sülearvuti ning proovi ekraani enda poole tõmmates järsult lahti lasta. Kui ekraan võngub mitu korda, siis tähendab see, et hinged on liiga nõrgad ja näiteks loksuvas bussis töötamine võib sellise kõikuva ekraaniga silmadele päris raskeks katsumuseks muutuda.

Liiga jäigad hinged võivad aga pikapeale arvuti korpust mõjutada, väänates lahti korpuse kinnitusi. Sellist arvutikaant ei saa ka ühe käega lahti, mis vähendab mugavust – teise käega pead siis alati klaviatuuripoolset osa paigal hoidma, et see üles ei tõuseks.

Teine ettevaatlik katse tee ekraani ülemiste nurkadega – kui palju need erinevates suundades painutades järele annavad? Seda katset tee ettevaatlikult, sest kõik arvutikaaned natukene painduvad ja selline väänamine võib ekraanile liiga jõuliselt testides ohtlik olla. Kui paine on väga kerge, siis ilmselt on ekraani konstruktsioon nõrk ja tekib oht, et kotis asjade alla jäädes võib ekraan painduda ja katki minna.

Klaviatuur – tugev või läbivajuv?

Kolmas kasulik katse, mis arvutit ei riku, kuid annab aimu selle vastupidavusest tulevikus, on klaviatuuri läbivetruvuse test. Vajuta klaviatuuril tugevamini keskmisi klahve ja vaata, kas korpus ja ümbritsevad klahvid annavad järgi ja vetruvad allapoole kaasa. Mida vähem vetruvad, seda kindlam konstruktsioon. Läbivetruv klaviatuur võib peagi kergemini ära väsida ja kui ka selle all olev trükkplaat peab taluma pidevat painutamist, on sellegi tööaeg lühikene. Lisaks on vetruval klaviatuuril teksti sisestamine ebamugavam.

Kui tuliseks võib minna?

Seda testi ei saa teha vaid korraks arvutit nähes, aga kui on võimalus pikemalt proovida, tasub käivitada mõni jõudlustest ja uurida, kui kuumaks muutub masin mõne tõsisema arvutisülesande lahendamisel. Mida kuumemaks arvuti läheb, seda kiiremini võib saabuda ka vajadus seda remonti saata. Ülekuumenenud masinat on pealegi ebamugav süles hoida.

HDD või SSD?

Praegugi võib veel leida sülearvuteid, millel kiire SSD välkmäluketta asemel on sees traditsiooniline kõvaketas ehk HDD. Neil mudelitel on tavaliselt suuremat sorti (terabaidine) kõvaketas, sest suuremahulisem SSD on veel päris kallis. Samas on ka SSD-d juba päris mõistliku mahuga ja kui tahad vastupidavat seadet, võiks eelistada välkmäluketast. Sellel puuduvad liikuvad osad ja salvestusseade püsib kauem töökorras. Liikuvate osadega traditsiooniline kõvaketas on eriti tundlik põrutuste ja kukkumiste suhtes. Pealegi pole enam vaja kõiki andmeid kogu aeg sülearvutiga kaasas kanda – nii kodus kui tööl saad vajalikud asjad salvestada võrguketastele või pilveteenusesse ning arvuti väiksemast SSD kettast peaks piisama.

Kas kõik pordid töötavad kergelt?

Valdav enamus tuntud brändide sülearvuteid on juba väga hea koostekvaliteediga ning probleeme kehvasti kokkupandud korpuse või valesti paigutatud pistikupesadega ei tohiks olla. Samas maksab üle proovida, kas USB-, HDMI-, LAN- ja toitepesad on kergesti kasutatavad. Kui pistikupesad on liiga lõdvad ja mälupulk läheb neisse liiga kergelt, siis võivad tulevikus ühendused kiiremini järele andma hakata. Liiga jäigad pesad aga võivad pidevalt lisaseadmeid sisse surudes aja jooksul ühendusest lahti murduda.

Kas äriklassi masin või tavatarbija kodune sülearvuti?

Kui oled huvitatud pigem arvuti pikast tööeast seda pidevalt igale poole kaasa tassides, mitte niivõrd mängude paremast jooksutamisest laua taga, siis eelista äriklassi sülearvuteid. Ajalooliselt on äriklassi masinad loodud tugevama konstruktsiooniga, kuna neid kasutatakse päeva jooksul rohkem, kui õhtuseid koduarvuteid ja need peavad firmade kasutuses vähemalt kolm-neli aastat töökorras olema. Samas pole äriklassi masinatel tavaliselt nii head graafikat, kuna need pole mõeldud mängimiseks.