Ülemaailmne teadusuuring toob välja üsna äkilise kodusele tööle (WFH ehk Work From Home) ülemineku plussid, sellega seotud uued väljakutsed ja ka tagasilöögid, mis tekkisid.

Selgus, et enam kui pooled küsitletutest kogu maailmas usuvad, et nad töötavad tulevikus kodust rohkem, kui seni.

Uuringus vaadati lähemalt, kuidas reageerivad töötajad maailmas uuele normaalsusele, kui peab kodust töötama või kui on valida, kas minna kontorisse või mitte.

Enamik küsitletutest (72 protsenti) kinnitas, et viimase kolme kuu jooksul on nende igapäevatöö oluliselt muutunud. Vastajad tundsid rohkem oma tööarvutitest sõltuvust ja selle olulisust, kuid tekkis ka suurem mure andmeturbe pärast ja taheti, et ettevõtted investeeriksid rohkem tehnoloogia-alasesse väljaõppesse.

85 protsenti küsitletutest usaldas oma tööarvuteid kodus rohkem, kui kontoris töötades.

Ligi kaks kolmandikku (63 protsenti) uuringus osalenutest arvas, et nad töötavad kodus produktiivsemalt kui kontoris olles.

52 protsenti vastanutest teevad kodutööd nüüd rohkem, kui nad olid teinud enne COVID-19 pandeemia algust ja isegi pärast seda, kui kodus olemist enam ei nõuta.

79 protsenti uuringus osalenutest peavad kodust töötades olema ka iseenda IT-tugiisikud ja enamus küsitletutest usub, et tööandjad peaksid tulevikus investeerima kodutöötajate paremasse tehnoloogia-alasesse väljaõppesse.

Kodutöö varjuküljed

Kiire üleminekuga kodutööle, mille pandeemia tekitas, pidid paljud töötajad tegema ise ootamatuid investeeringuid töökoha tehnikasse, varem tegid seda nende tööandjad.

70 protsenti ülemaailmselt küsitletud töötajatest vastas, et nad pidid koju midagi juurde ostma kodutöö tegemiseks.

Ligi 40 protsenti küsitletuist on pidanud osaliselt või täielikult rahastama oma tehnikauuendusi.

71 protsenti küsitletud töötajatest kurtis uute tervisehädade, nagu peavalude, selja- ja kaelavalude, unetuse üle. Vaja oli korralikku mööblit ja head ekraani, mida saaks ergonoomiliselt kohandada silmade kõrgusele loomulikku vaatamisasendisse. Pauside tegemine oli samuti oluline, kuna paljud kontoritöötajate senised tööpäevadel toimunud pausid (kohvinurgas käimine, lõuna ajal söögikohta minek jne) toimusid kodust töötades erinevas rütmis või jäid need pausid üldse ära.

Mõnede füüsiliste tervisehäirete kõrval kurtsid töötajad kogu maailmas ka vähenenud isiklike kontaktide üle teiste töökaaslastega, suutmatust eraldada tööelu kodusest elust ja kodus kõrvaliste häirijate tõttu tekkinud keskendumisraskusi.

Samuti oli puudu kvaliteetsetest videokonverentsi vahenditest, näiteks mürasummutavatest kõrvaklappidest ja kvaliteetse pildiga veebikaameratest.

Igas vanuses töötajad arvasid, et nende tehnilistest oskustest võib jääda väheseks kodus ettevõtte andmete turvalisuse tagamisel ja see võib muuta firma kergemini haavatavaks väliste rünnakute suhtes.

Mis saab kodutööst tulevikus?

Uuringu kokkuvõttes leitakse, et kodutöös on kõige olulisem paindlikkus: töötajate jaoks on parim lahendus, et nad saaksid teha tööd nii, nagu neile kõige parem on, kas siis kodus või kontoris.

COVID-pandeemia järgses maailmas rõõmustasid kodust töötamise võimaluse üle ja olid kodutööd tehes õnnelikud 27 protsenti vastanutest. Seda pidas uueks huvitavaks võimaluseks 21 protsenti vastanutest ning teised tundsid end neutraalselt (22 protsenti). Kodus töötamisega polnud rahul 17 protsenti vastanutest. Nende rahulolu suurendaks see, kui firmad ostaksid kodus töötajatele vajaliku tehnika ise. Parem kodune tehnika – uus sülearvuti, müra summutavad mikrofoniga kõrvaklapid, veebikaamera jms aitaks kodus töötajatel paremini töö- ja pereelu lahus hoida ning parandaks koostööd teiste töötajatega.

Uued tehnoloogiad, mis kodutöö veel paremaks teeks

Kui küsiti, millised arenevad tehnoloogiad mõjutaksid kodutööd lähiaastatel kõige rohkem, siis hindasid töötajad kõige mõjukamaks 5G võrgutehnoloogiat ja tehisintellekti. 5G pakub püsivamat ja turvalisemat ühendust, andes samal ajal töötajatele võimaluse oma sülearvutiga liikuda erinevate töökohtade vahet, samal ajal kui tehisintellekt aitab automatiseerida rutiinseid tööülesandeid, mida on igav täita. Enamik töötajaid loodavad, et uuenev tehnoloogia aitab ka parandada töö- ja eraelu tasakaalu.

Milline oleks parim sülearvuti kodutööks?

Ilmselgelt peaks sellel olema hea suur ekraan, mida saab kallutada sobivasse asendisse, sülearvuti alus, et tõsta arvuti sobivale kõrgusele, eraldi ergonoomiline hiir, suurte klahvidega ning kerge käiguga taustavalgustusega klaviatuur, kvaliteetne sisseehitatud veebikaamera ja turvalisuse tagamiseks kas sõrmejäljelugeja või näotuvastus. Olenevalt kodusest andmesidest võiks töösülearvutil olla ka sisseehitatud mobiilne andmeside või vähemalt hea kiire WiFi ühendus.

Lenovo teadusuuringus „Tehnoloogia ja arenev maailm” küsitleti kokku 20 262 inimest, kes rääkisid oma kogemustest tehnoloogiaga töökohal ja COVID-19 mõjust kontoritööle.