Teadus ja tulevik

5G pole veel päris kohal, aga juba käib 6G võrkude arenduses võidujooks

Samsungi teadlased Wonsuk Choi, Shadi Abu-Surra ja Gary Xu näitasid sel suvel esimest THz sagedusala 6G prototüüpseadet.

Rubriiki toetab

Ehkki Eestis jagatakse alles 5G sageduslubasid, on maailm liikumas edasi järgmise põlvkonna sidetehnoloogia arendamise suunas, milleks on 6G. Lisanduvad terahertsidesse ulatuvad sagedusalad, millel plaanitakse kasutusele võtta ülikiired andmesidekiirused. Seda on vaja tulevikus näiteks virtuaalreaalsuse otseülekannete või 3D VR mängude striimimisel, kus 5G pakutavad Gbit/s kiirused võivad juba kohati aeglaseks jääda. Aga 6G võrgul on ka teine oluline ülesanne – ühendada kõikvõimalikud andmesidevõimalused ühe standardi alla.

Terahertsid (tuhanded gigahertsid) on raadiosides juba nii kõrge sagedus, et seda kasutades hakkavad signaali levikut takistama sellised lihtsad nähtused nagu udu ja õhuniiskus. Atmosfäär summutab millimeeterlained, mida on plaanis 6G võrgus lisas olemasolevatele madalama sagedusega raadiolainetele kasutama hakata, juba mõnesaja meetri kauguselt.

Esimesi katseid on juba tehtud paljudes erinevates võrgutehnoloogiafirmades ja ülikoolides. LG, Samsung, Huawei, ZTE, Ericsson, Nokia ja mitmed teised ehk pea kõik suuremad võrgutehnoloogia arendajad on koostöös teadusasutustega hakanud lahendama seni ületamatuna tundunud probleeme, mis 6G arendamist ees ootavad.

Ajakiri Forbes kirjutab, et 6G suureks väljakutseks pole mitte ainult millimeeterlainete lühike leviulatus, vaid tavaliselt veelgi keerulisemaks kujunev üleüldiste võrgustandardite loomine, kuhu alla kuuluksid enamik juhtmevabasid tehnoloogiaid Bluetoothist, 5G-st ja satelliitsidest alates kuni asjade interneti ja kaablivõrkudeni välja. 6G ülesandeks on tekitada nähtamatu alati toimiv ülikiire võrk, mis on kogu aeg igal pool olemas.

Standardite väljatöötamisega loodetakse valmis saada 2025. aastaks ja töötavat 6G võrku võivad tarbijad proovima hakata mitte varem kui 2030. aastal.

6G tehnoloogia laborites arendatavaks sidetehnoloogiliseks väljakutseks saab aga uute, eriti kõrge sagedusega (THz) ribalaiuste kasutuselevõtt, mille kaudu saaks lühikeste vahemaade taha saata kiirelt ülisuure hulga andmeid.

LG esimesed katsed

Lõuna-Korea tehnoloogiafirma LG tegi juulis Saksamaal oma esimese eduka katse traadita ühenduseks n-ö 6G sagedustel. Andmete edastamist ja vastuvõtmist prooviti 155-175 GHz sagedusvahemikus Fraunhofer Heinrich Hertzi Instituudi (HHI) ja Berliini Tehnoloogiainstituudi vahel. Kahe hoone kaugus oli otsenähtavusega “vaid” sada meetrit. Katsetati ka signaali suunamise tehnoloogiat, mis saadab infovoo täpselt vastuvõtjani ka siis, kui see liigub.

Samsungi 16 kanaliga 140 GHz raadiomoodul ja 6G antenn (paremal) on üsna miniatuursed.

Samsungil samuti prototüübid valmis

6G uusi sagedusi on hakatud nimetama lühidalt THz sagedusalaks. Samsung on samuti oma esimesed katsed selles valdkonnas juba teinud. Selle aasta juunis saavutati USA-s stabiilne ühendus 15 meetri kauguselt. Ühenduskiiruseks oli 6,2 Gbit/s, kuid tippkiirus võib olla ka kuni 50 korda 5G võrgust kiirem. Teadlaste sõnul peaks sellest piisama näiteks mobiilse hologramm-video otseülekandeks.

Ericsson uurib nullenergia-võrguseadmeid

Ka Rootsi võrguseadmete tootja Ericsson, kelle üks tehas asub Tallinnas, on 6G maailmas jala ukse vahele saanud ning uurib näiteks miniatuurseid võrguseadmeid, mida saaks 6G võrgus kasutada ilma toiteta. Seadmed peavad olema nii väikese energiavajadusega, et suudavad endale vajamineva elektri ise toota kas päikesest, liikumisest või suudavad ülipika tööajaga aku najal aastaid vastu pidada.

Kuna 6G ülikõrgetel THz sagedustel tuleb tihedalt asustatud kohtades võrguseadmeid nii-öelda puistata laiali igale poole, siis pole võimalik, et nende kõigini ka elektritoide ulatuks. Tehnika peab iseseisvalt hakkama saama. Ülaloleval pildil on näiteks 6G seade, mille võib kleepida oksale ja see töötab seal teoreetiliselt igavesti, saades toite väikesest päikesepaneelist.

Ericsson teeb 6G võrkude arendamisel koostööd Massachusettsi tehnoloogiainstituudiga (MIT).

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.