Kõik asjad/seadmed, mis meid igapäevaselt ümbritsevad ja mida kasutame, omavad meie jaoks teatavast väärtust. Samas ei pööra me nende tegevusele suurt tähelepanu, me ei mõtle tihti sellele, millist informatsiooni võiksid need esemed koguda ja endas talletada. Vaatame siinkohal näitena kohvimasinat. Vastavate sensoritega suudaks kohvimasin kokku koguda, kui kanget, kui palju, millal ning kes kohvi tarbivad. Sellise informatsiooniga võiksime kohvimasina tegevust automatiseerida nii, et kööki sisse astudes oleks minule sobiv kohv juba valmis tehtud.
Tegelikult mõistaksid seda lahendust disainivad insenerid väga kiiresti, et puhtalt kohvimasina kogutud informatsioonist ei piisaks, sest inimesed ei käitu iga päev minuti pealt samamoodi. Ehk oleks abiks see, kui teaksime, et kofeiini vajav keha on toolilt lahkunud, haigutab ning liigub köögi suunas? See aga tähendaks, et meil oleks vaja veel nö “tarkasid asju” (lisaks nutikale kohvimasinale), mis oskaksid inimese käitumise kohta informatsiooni koguda ja veelgi enam – neid andmeid üksteisele edastada ning selle põhjal analüüsida meie igapäevast käitumist. Selline „asjade“ süsteem loob võimaluse personaalselt iga inimese jaoks luua just talle sobiv keskkond, kus seadmed arvestavad selle inimese eripära ja käitumisega, tehes samaaegselt inimese elu mugavamaks.
Kuidas mõjutab tehnoloogia meie igapäevast elu?
Nagu eelnevast kohvimasina näitest välja tuli, võib seadmete poolt kogutud informatsiooni kasutamine muuta kontoriinimeste elu oluliselt mugavamaks. Kas ka elukeskkond võiks asjade internetist kasu saada? Kui vaataksime natukene teadlikumalt ümbruskonnas ringi, siis ilmselt paneksime üpriski kiiresti tähele, et väga tihti valgustatakse tänavaid, kus kedagi ei liigu. Tegelikult saab erinevate anduritega seda probleemi lihtsasti lahendada. Analoogselt töötab juba täna Asjade Interneti võimalusi kasutades Kalaranna tänav Tallinnas, mis lülitab kõnnitee valgustuse inimeste ja autode puudumisel välja. Lisaks sellele suudab tänav reguleerida valgust vastavalt sellele kas teekate on kuiv, märg või hoopis lumega kaetud. Veelgi enam, liikluse tiheduse jälgimine aitab linnaisadel märgata vajadust ja nõudlust uute teelõikude järele. Erinevate asjade poolt kogutud andmetele nutitänaval saab pilgu peale heita siin.
Ka hoonete planeerimisel arvestatakse tänapäeval erinevaid Asjade Interneti kasutusvõimalusi, paigutades sinna nutikaid seadmeid, mis oskavad muu maailmaga suhelda. Enamikes uutes ehitistes on üldjuhul olemas erinevad (gaasi, elektri ja vee tarbimise) kauglugerid, mis aeg-ajalt saadavad informatsiooni vastavale teenusepakkujale. Luksuslikemas kompleksides võib kohata isegi kodujuhtimise äppi, millega saab temperatuuri reguleerida, ukselukku liigutada, majja sisenevaid ja väljuvaid inimesi jälgida ning isegi sauna küttekollet aktiveerida. Populaarseks on muutunud ka suitsuandurid, mis suudavad iseseisvalt vajaduse korral abi kutsuda. Sellised funktsioonid teevad kiire eluviisiga inimeste elu paljuski lihtsamaks ja turvalisemaks.
Ka Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudis tegeldakse asjade internetiga. Et seda teemat veelgi lihtsustada ja näitlikustada oleme ehitanud tudengite kaasabil lego-näidismaja, mille põhjal on võimalik tutvustada kuidas näiteks meie igapäevane nutikodu töötab. Veelgi enam – kuidas sellist lahenduse arendusega ise pihta hakata. Lähemalt saab uurida kuidas töötavad erinevaid nutilahendused nagu automaatne valgusustus, temperatuuri reguleerimine ning kaugjuhitavus. Detailsemalt plaanime nendest teemadest kirjutada juba eraldi postitustes.
Millised on IoT tehnoloogia tugevad ja nõrgad küljed?
Ühelt poolt muudavad kõik uued asjad meie elu lihtsamaks, kuid samas toovad kaasa ka potentsiaalseid probleeme. Proovime siinkohal tähelepanu juhtida põhilistele punktidele.