Transpordi taristu on viimase sajandiga tasahilju üha moodsamaks muutunud, rongid liiguvad kiiremini ja osalt isegi uutel tehnoloogiatel, üha rohkem viivad inimesi ja kaupu edasi kiired lennukid. Aga viimastel aastatel on hakatud rääkima uut tüüpi transpordimeetodist, millesarnast pole maailma ajaloos varem nähtud: Hyperloop.
Mis see on?
Oluline on aru saada, et Hyperloop ei ole firma, vaid tehnoloogia. Firmasid, kes kasutavad sõna Hyperloop enda nimes, on mitmeid nagu Hyperloop One või Hyperloop Transportation Technologies.
Hyperloop on idee poolest tehnoloogia, kus maa kohaltalade peale toetuvas torude võrgustikus liiguvad suurtel kiirustel kapslid ning aitavad ideaalis nii inimesi kui ka kaupa ühest punktist teise transportida.
Ideid selleks, kuidas kapsleid torudes liikuma panna, on mitmeid. Kõige algsem, tuntud ettevõtja Elon Muski poolt välja käidud idee kasutab lahendust, kus kapsel hõljub mööda toru suruõhu abiga. Õhu imeb kapsel sisse enda esiosast ning kapsliga kaasas olev kompressormootor surub tagant jälle õhu välja.
Oluline on ka see, et kapsleid transporditaksemadala õhutihedusega torudes. Tihti nimetatakse neid ka vaakumtorudeks, kuid täieliku vaakumi saavutamine on väga keeruline ning mitte ka väga vajalik.
Miks see homme oluline on?
Kuna transport on tänapäeva maailmas meeletult oluline. Tihtipeale on inimestel vaja jõuda ühest punktist teise võimalikult väikese ajakuluga. Mitmed ettevõtted on rahvusvahelised, seega tihtipeale on ka vahemaad, mida on vaja läbida, väga suured.
Täpselt seda aitakski Hyperloop paremaks teha, õigemini kiiremaks. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, peaks Hyperloop tehnoloogia saamaliikuda ligikaudu helikiirusega ehk üle 1000 kilomeetri tunnis. Näiteks sellest, kuidas Hyperloop võiks tulevikus meie elusid muuta, tuuakse võrdlus suurlinnadevahelisest ühendusest.Kui kahe metropoli vahelise maaläbimine võtaks tavaliselt 6–8 tundi, siisHyperloop tehnoloogia abiga võiks see võtta 15–30 minutit. Võime ette kujutada, kui vahva oleks minna näiteks hommikul Tallinnast Varssavisse ja õhtul tagasi ning veeta sõites vaid tund aega.
Kui kaugel täna asjad on?
Praegu on Hyperloopi tehnoloogia veel selgelt siiski arengustaadiumis, ehk siis keegi veel mööda vaakumtorusid liikuvate kapslitega kuskil ringi ei vuhise. Küll aga tehakse juba täiesti arvestatavaid katseid, mis aitavad tehnoloogial loodetavasti juba varsti reaalsuseks saada.
Näiteks testis Hyperloop One maikuus enda Hyperloopi variandi tõukemehhanismi, mis suutis kiirendada nullist 100 kilomeetrini tunnis 1,1 sekundiga. Sama firma loodab valmis ehitada poole kilomeetri pikkuse elusuuruses raja käesoleva aasta lõpuks. Siin on küll siiski tegu testimiseks mõeldud rajaga, mitte reaalselt tsiviilelanikke transportiva lahendusega.
Kui rääkida teisest suuremast tegijast Hyperloopi maastikul, siis Hyperloop Transportation TechnologiesiehitabCaliforniasse Quay Valleysse sarnast esimest katsesüsteemi. Praegu on firmal käimas ala geoloogiline ülevaatus ja kaardistamine. Ehitus peaks algama selle aasta lõpus ning 2018. aastal soovib Hyperloop Transportation Technologies raja inimestele avada.
Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?
Noh, ei, vähemalt mitte eriti.Lähim Hyperloopiga seotud asi Eestile oleks ilmselt leping, mille Hyperloop Transportation Technologies allkirjastas koos Slovakkia valitsusega, et alustada eeltööd kolme Euroopa riigi pealinnu ühendava Hyperloopi rajamiseks. Antud idee peaks ühendama omavahel Viini, Bratislava ning Budapesti.
Kuid ideed puudutavad Baltikumi ja Eestit küll.Tallinnas hiljuti toimunud startup-konverentsi Latitude59-t külastanud Angry Birdsi loonud firma Rovio turundusjuht Peter Vesterbacka soovitas õhtusöögil, et Tallinna ja Helsinki vaheline tunnel tuleks lõpuks ära teha. Tunnelisse tuleks lisaks rongiradadele ka panna käima Hyperloop. Vesterbacka sõnul oli selle mõttega päri ka Eesti välisminister Marina Kaljurand. Tunnel peaks Vesterbacka idee kohaselt valmima 2020. aastaks.
Mis ja kas üldse miski ka reaalsuseks saab, näeme erinevate optimistlike prognooside järgi otsustades juba lähiajal.
Avafoto: Hyperloop Transportation Technologies
