Täna võib jalaproteesi juba 3D-printeris välja lasta, hiljuti kuulsime ka sellest, et printeril loodi inimese süda ja pandi patsiendi sisse tuksuma. Kui eriline see tehnoloogia on ja mida sarnast Eestis tehtud on?
Täna teeb Tallinna Tehnikaülikool tihedat koostööd Ida-tallinna keskhaiglaga. “Kui on raskemad operatsioonid, näiteks on lülisamba operatsioon, siis patsiendi lülisammas skaneeritakse kompuutertomograafiga sisse ja meil siin prinditakse siin sellest koopia, millel kirurgid saavad enne operatsiooni harjutada ja kokku leppida, kes ja kuidas millist etappi läbi viib,” selgitab Tallinna tehnikaülikooli Mehaanika ja Tööstustehnika Instituudi professor Tauno Otto.
Seega on üks võimalus 3D-printeritel aidata arstidel paremini aru saada, mis patsiendi kehaosas valesti on ning teha selle lahendamisel “kuiva trenni”.
Prinditud luud
Otto sõnul on ülikoolis prinditud osad sattunud ka inimeste sisse. Patsiendil oli nimelt kannast üks luu puudu. “Jala osast tehti kompuutertomograafiga skaneering ja modelleeriti sobiv titaanist asendusluu. Seda kõike optimeeriti arvutiprogrammiga ja praegu on operatsioon edukalt tehtud,” räägib Otto, kuidas arvutis joonistatud luu sai inimese jala sisse. “Tehnoloogia, mille kohta me muidu oleme mõelnud, et see on kasulik tööstusele, sobib tegelikult sama hästi ka inimestele,” lisab ta.
On isegi juhtunud, et kompuutertomograafi tehtud skaneering on liiga detailne ja enne printimist tuleb saadu “ära puhastada”, et iga karvake või kühm välja trükitud ei saaks.
3D-printimisel meditsiini ja tervise valdkonnas on Otto sõnul ka teine suund, nimelt rehabilitatsioon, kus 3D-printeril on mugav võimalik välja trükkida spetsiaalseid tugesid ja muid abivahendeid.
Organeid prinditakse täpselt sama moodi
Organite printimiseks on vaja kahte etappi. Esiteks on vaja organ kompuutertomograafiga arvutisse skaneerida ning seejärel kujundusfailis printimiseks kohandada. Teine etapp on printimine, mille tehnoloogia alles areneb ning on tänaseks hargnenud mitmesse eri suunda.
“Üks suund on see, kus plastist prinditakse välja maatriks ja sinna istutatakse tüvirakud, mis hakkavad välja arendama kudet, ning kõhre pool on tehismaterjalist,” kirjeldab Otto. Teine suund kasutab aga biotinti, mida kasutati ka esimese inimsüdame välja printimisel. Biotindi keskkonnas toimub 3D-printimine, mis soojuse mõjul aktiveerib rakke, mis omavahel soovitud organi moodustavad.
Säärase taseme igapäevaseks muutumiseks läheb tänasest veel ikka mõnevõrra aega. Kui hambaarstid saavad juba täna osta kommertsprintereid, et tehishambaid välja printida, siis kirurgid täna südame, maksa ja kopsuprintereid veel hankida ei saa.
