Kuidas töötab moodne pommikonteiner, mida hiljuti Õismäel vaja läks?

Eesti pikim hoone "Hiina müür" asub Väike-Õismäel. Foto: Kaupo Kalda

Rubriiki toetab

Ole tulevikuks valmis!
Võta vastu #AIväljakutse
Registreeru kohe!

Õismäed raputas hiljuti õnnelikult lõppenud juhtum, kus ühest kortermajast leiti mõõdukas koguses lõhkeainega seotud esemeid. Ümber asuvad trepikojad evakueeriti ning kohale kutsuti pommirühm, kes tõi endaga kaasa ühe üpriski isevärki seadeldise: pommikonteineri.

Nagu nimigi ütleb, on tegu esemega, mille eesmärgiks on plahvatusohtliku eseme neutraliseerimine. Konteiner soetati mullu 2017. aasta Euroopa Liidu eesistumiste ajaks turvakaalutlustel.

Peamiselt rakendatakse konteinereid lõhkekehade kahjutuks tegemisele eelneva transpordi jaoks. Kui peaks toimuma plahvatus, hoiab seadeldis kinni tekkiva õhulööklaine ning laialipaiskuvad fragmendid või killud. Konteinerid on alati korduvkasutatavad ning jagunevad otstarbe järgi harilikeks ja gaasikindlateks.

Mille poolest need konteinerid erinevad, selgitab TalTechi Geoloogia instituudi lektor Tõnu Tomberg: “Lihtsamad ehk harilikud pommikonteinerid on reeglina tugevad ja kindlalt suletavad kestad, mis on täidetud plahvatuse lööklainet adsorbeeriva ja kildude laialipaiskumist takistavate materjalidega.”

“Gaasikindlad pommikonteinerid peavad seevastu lisaks kildude püüdmisele ja õhulööklaine summutamisele välistama ka mürgiste gaaside ja NBC (Nuclear-Biological-Chemical) osakeste paiskumise atmosfääri. Seda muidugi juhul, kui konteiner võimsat plahvatust kinni pidada ei suuda,” tutvustab Tomberg tehnikat.

Gaaskindlust aitab tagada konteineri hermeetiline, tugevale seestpoolt mõjuvale dünaamilisele ülerõhule arvutatud ja konstrueeritud korpus ning sulgemisluuk. Kohati on disain sarnane mehitatud kosmosekapslite omadele, ka hind on oluliselt kallim.

Tomberg lisab veel, et mõlemat tüüpi pommikonteinerid jagunevad veel omakorda plahvatusvõimsuse kaitstavuse järgi. “Ühikuks on sealjuures võetud lõhkekeha ligikaudne lõhkeainekogus taandatuna etalonlõhkeainele ehk TNT-le,” ütleb ta. Seega jaotatakse konteinereid näiteks 1,2,3 või näiteks 10 kg TNT plahvatuse mõjude järgi.

Õismäe intsidendiga seotud konteiner oli tõenäoliselt gaasikindel ning mõeldud suuremate plahvatuste kinnipidamiseks.