Teadus ja tulevik

NASA kulgur Curiosity jäädvustas Marsil säravaid pilvi

Pilved Marsil pärast päikeseloojangut.

Rubriiki toetab

Et punasest planeedist rohkem teada saada, uurib teadusmeeskond tavapärasest varem saabunud ja oodatust kõrgemale tekkinud pilvi, kirjutab www.technology.org

Marsi õhukeses ja kuivas atmosfääris on pilviseid päevi harva. Pilved asuvad tavaliselt planeedi ekvaatoril aasta kõige külmemal ajal, kui Marss on oma ovaalse kujuga orbiidil Päikesest kõige kaugemal. Kuid üks Marsi aasta ( kaks Maa-aastat) tagasi märkasid teadlased Curiosity kohal pilvi oodatust varem.

Tänavu 19. märtsil olid nad esmakordselt valmis neid “varajasi” pilvi dokumenteerima. Kulguri salvestatud fotodel on näha jääkristallidega täidetud õhukesed pilved, mis hajutavad loojuva Päikese valgust. Mõned neist sätendavad värviliselt. Sellised kaadrid aitavad teadlastel teha paremaid järeldusi, kuidas Marsil pilved tekivad ja mille poolest need hiljutised pilved varasematest erinevad.

Tegelikult on Curiosity meeskond juba ühe uue avastuse teinud. Nimelt on tavapärasest varem saabunud pilved tegelikult kõrgemal kui tüüpilised. Enamik Marsi pilvi hõljuvad taevas  umbes 60 km kõrgusel ja need koosnevad veest moodustunud jääst. Curiosity jäädvustatud pilved asuvad aga kõrgemal, kus on väga külm. See näitab, et need koosnevad tõenäoliselt külmunud süsinikdioksiidist või kuivast jääst. Teadlased otsivad pilve kõrguse kindlaks tegemiseks paremaid vihjeid. Vaja on rohkem analüüse, et kindlalt öelda, millistel Curiosity hiljutistel piltidel on vee-jää ja millistel kuiva jää pilved.

Nende pilvede peeneid, lainetavaid struktuure on Curiosity mustvalgetel navigatsioonikaameratest pärit piltidel hõlpsam näha. Kuid tegelikult paistab kulguri mastikaamerast pärit värvilistelt fotodelt paremini, et pilved sõna otseses mõttes sädelevad. Vahetult pärast päikeseloojangut püüavad pilvede jääkristallid hääbuvat valgust, mis paneb need pimedas taevas kumama. Need sädelevad pilved, mida tuntakse ka kui „noctilucent“ (ladina keeles „öö sära“)  muutuvad kristallidega täitudes heledamaks ning siis jälle tumenevad. Vastavalt sellele, kas Päikese asukoht taevas langeb allapoole nende kõrgusest või tõuseb kõrgemale. See on aga vaid üks kasulik vihje, mida teadlased saavad kõrguse määramiseks kasutada.

Kosmoseteadlase Lemmoni sõnutsi kuuluvad need pilved kindlasti punase planeedi värvikaimate nähtuste hulka. Inimese paljas  silm neid värve siiski eriti ei eristakski. Teadlase arvates on see aga väga lahe avastus, et Marsil miski nii värviliselt särab.

Vaata pilte täpsemalt siit.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.