Euroopa Liit ja USA kehtestasid Venemaale sanktsioonid, mis mõjutavad oluliselt ka kosmoseuuringuid. Mitmed neist on mitmeks aastaks edasi lükatud või lausa tühistatud.
ExoMarsi kulgur
Üks sellistest missioonidest on ExoMars. See on partnerlus Euroopa Kosmoseagentuuri ja Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos vahel. Kaheosaline missioon Marsile koosneb orbiidist ja kulgurist. Orbiiter on olnud Punasel planeedil alates 2016. aasta lõpust, kuid rover Rosalind Franklin pidi startima selle aasta septembris. Euroopa Kosmoseagentuuri (EKSA) 28. veebruari avalduses seisis, et sanktsioonid ja sõja laiem kontekst muudavad stardi 2022. aastal väga ebatõenäoliseks.
Maa ja Marsi orbiidi geomeetria tõttu kordub kosmoseaparaadi kõige otsesem trajektoor meie planeedilt Marsile iga kahe aasta tagant ja see aken jääb avatuks vähem kui kaheks nädalaks. Marsilt kunagisi elumärke otsiv kulgur ExoMars pidi algselt startima 2020. aastal, kuid pandeemia ja tehniliste probleemide tõttu libises see aastasse 2022. Nüüd on oht, et see lükkub taas aastasse 2024.
Navigatsioonisatelliidid
Vastuseks Venemaa-vastastele rahvusvahelistele sanktsioonidele teatas Roscosmose juht 26. veebruaril, et agentuur peatab koostöö Prantsuse Guajaanas Kourous asuva Euroopa kosmodroomiga ning kutsub objektilt ära kümned töötajad. Järgmisel aastal pidi sellest kohast startima Venemaa Sojuzi raketi kaudu mitu kosmosemissiooni, sealhulgas aprilli alguses paar Euroopa navigatsioonisatelliiti.
Need satelliidid oleksid ühinenud juba käivitatud 24 satelliidiga, mis moodustavad Galileo navigatsioonisüsteemi. Orbiidil on ka kaks täiendavat Galileo satelliiti, kuid need paigutati valesti ja keskenduvad selle asemel teadusele ning otsingule ja päästele.
OneWebi internetivõrk
Ühendkuningriigi ettevõte OneWeb ehitab kosmosepõhist internetivõrku sadade satelliitidega, kuid seisab samuti silmitsi stardi edasilükkamisega. Sojuzi rakett pidi neljandal märtsil üles saatma paarkümmend OneWebi satelliiti, mis on üks stardisarjadest, mille eesmärk oli võrk 2022. aastal lõpule viia.
Teise märtsi esimestel tundidel ütles Roscosmose juht, et kosmoseagentuur ei saada satelliite kosmosesse ettevõtte garantiita, et neid ei kasutata sõjalistel eesmärkidel. Samuti nõudis ta, et Ühendkuningriigi valitsus müüks oma osa missioonist, mida ta on seni keeldunud tegemast.
