Vulkaanipurske näol on tegemist küll vaatemängulise, ent see-eest vägagi hävitava ja ohtliku loodusstiihiaga. Kuigi meil Eestis vulkaanipurskeid pole esinenud, ei tasuks veel seetõttu kohe kergemalt hingata.
Suuremate vulkaanipursete ohud on väga reaalsed: halvimal juhul võib äärmiselt haruldane ja võimas purse mõjuda meie planeedile laastavalt. Nüüd on aga teadlased hoiatanud, et isegi väiksema ulatusega vulkaanipursked võivad vallandada kaose, mis seab ohtu kaasaegse maailma.
Vulkaanilised sündmused
Teadusajakirjas Nature Communications avaldatud uuringu kohaselt võib isegi väike vulkaanipurse tekitada piisavalt tuhka ja värinaid, et häirida ülemaailmsete tarneahelate ja finantssüsteemide keskseid võrke.
“Praegu on arvutused liialt kallutatud hiiglaslike plahvatuste või õudusunenägude stsenaariumide suunas. ent tõenäolisemad riskid tulenevad just “tagasihoidlikumatest sündmustest”, mis võivad seada suuri takistusi olulistele rahvusvahelistele side- ja kaubandusvõrkudele ning transpordisõlmedele,” rääkis uuringu üks autoritest Lara Mani.
Näiteks 1991. aastal leidis aset Filipiinidel Pinatubo mäes 6-magnituudine purse, mis oli ligi 100 korda võimsam kui 2010. aastal Islandis toimunud 4-magnituudine Eyjafjallajökulli purse.
Sellest hoolimata osutus Eyjafjallajökulli purse ajaloo kõige kulukamaks vulkaanipurskeks, mille kahjum maailmamajandusele oli umbes 4,26 miljardit eurot. Samas Pinatubo mäe palju võimsama purse tõttu tekkinud kahjud olid inflatsiooni arvesse võttes ligi 614 miljonit eurot.
Kuidas see võimalik on?
Teadlaste meeskond nimetab säherdust tasakaalustamatust “VEI-GCR asümmeetriaks”. See on uut tüüpi paradigma, kus vulkaanide oht (ülemaailmne katastroofioht, GCR) ei tõuse vastavalt vulkaanide võimsusele (vulkaanilise plahvatusohu indeks, VEI).
Ajalooliselt on vulkaaniohu hinnangud meile näidanud, et mida võimsam on vulkaanipurse, seda suuremat ohtu kujutab see endast ülemaailmse katastroofiohu osas.
Siiski ei pruugi enam see nii olla, sest valdav osa maailma kriitilisest infrastruktuurist – rahvusvahelised laevateed, allveelaevade telekommunikatsioonikaablid ja õhutransporditeed – ei ole kuigi lähedal vulkaanipiirkondadele, mis tekitavad kõige võimsamaid purskeid.
“Me täheldame, et paljud neist elutähtsatest infrastruktuuridest ja võrkudest koonduvad hoopis piirkondadesse, kus nad võivad kokku puutuda mõõduka ulatusega vulkaanipursetega,” selgitasid teadlased enda uuringus. Meeskonna analüüsi kohaselt on selliseid piirkondi maailmas kokku seitse.
Nende hulka kuulub näiteks Taiwan, mis toodab tohutul hulgal mikrokiipe ja mille ülemaailmset varustamist võib ohtu seada lähedal asuvad Tatuni vulkaanid. USA-s võivad mõõdukad pursked Vaikse ookeani loodeosas häirida kaubandust ja reisimist nii USA-s kui ka Kanadas, põhjustades sellega tohutut majanduslikku kahju.
