Teadus ja tulevik

Mereakadeemias tehakse arvutimudelite abil laevatööstuses revolutsiooni

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Eesti Mereakameedia doktorant-nooremteaduri Mikloš Lakatoš. Foto: Ronald Liive

Rubriiki toetab

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Eesti Mereakameedias on võetud ette suurejooneline projekt, millega soovitakse edendada väikelaevaehitusega seonduvaid oskusi. Projekti eestvedaja doktorant-nooremteaduri Mikloš Lakatoši sõnul on kahetsusväärne, et Eesti on küll mereriik, aga siin puudub väikelaevaehituse osas tööstus, mis arendaks uusi lahendusi ja teeks innovatsiooni.

Oskusteabe edendamiseks uuritakse Kuressaares asuvas mereakameedias väikelaevade pritselehte, mis on peenike vedeliku kiht, mis liigub mööda laeva kere ülespoole. Mullu septembris alustatud töö on hetkel katsetatud kahte erinevat tõrjujat ehk deflektorit ning käsil on kolmanda testimine. Kokku uuritakse kuut erinevat lahendust.

Peenikesest vedelikukihist sõltub laeva efektiivsus

“Pritseleht on peenike vedeliku kiht, uurimise käigus testime arvutimudelite abil erinevate deflektorite efektiivsust. Töö käigus võib välja kujuneda, et katsetatud deflektorite asemel on kõige efektiivsem hoopis mõni muu lahendus, mida hetkel ei kujuta me ette,” kirjeldas Lakatoš.

TTÜ basseinis saab katseid teha ca. iga 30 minuti tagant, mil basseinis olev vesi on raugenud. Foto: Ronald Liive

Lakatoši kinnitusel ei ole midagi taolist varem Eestis tehtud. Kuigi suure tõenäosusega on suured laevatootjad kõik selle juba läbi katsetanud, siis TTÜ erinevuseks on see, et pärast töö lõppu tehakse tulemused avalikuks ning neid saavad laevatootjad ehituses rakendada. Põhieesmärk on tuua rohkem selgust sellesse, milline lahendus toimib paremini ja kuidas pritselehte uurida.

Katsed sooritatakse peamiselt arvutis

Kuigi TTÜl on Saaremaal olemas pikk bassein, kus saab erinevaid mudeleid katsetada, siis antud töö puhul üritatakse võimalikult palju teha arvutite abil modelleerimise kaudu.

“Siin on palju erinevaid väljakutseid. Modelleerimine sõltub palju arvuti jõudlusest, mida detailsem on joonis seda täpsem on tulemus ehk see nõuab hea jõudlusega arvuteid. Meie kasutame selleks TTÜ arvutiklastrit.”

Arvutis koostatud mudel koosneb vähemalt pooleteisest miljonist detailist. Mida detailsema mudeliga on tegemist, seda suurema jõudlusega arvutit on vaja.

Tulemuste selgumise järel ei pea kuni 20 meetriste paatide ehk väikelaevaehitajad samu uuringuid enam ise tegema ning saavad võtta kasutusele kõige efektiivsema deflektori. Samas on TTÜ poolt olemas põhimõtteline valmisoleks laevatootjate soovil pakkuma uudsete deflektorite testimist.

Töö üheks eesmärgiks on ka see, et vähendada füüsiliste mudelkatsete vajalikkust. Nooremteadur tahab jõuda selleni, et füüsilisi mudelkatsetusi võetakse ette vaid ühe korra ning seda uurimustöö lõpus seniste arvutuste kinnitamiseks.

Tõestus sellest, et mereakadeemias tehtavat tasub võtta tõsiselt on Euroopa Liidu poolt saadud rahaline toetus. Lakatoš leiab, et see on tõsine võit, et ka ELi poolt nähakse Eestit laevaehituse riigina.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.