Tallinna tehnikaülikooli professor Ahto Buldas pidas täna Mektory keskuses külalisloengu ühiskonnas aktuaalsel Bitcoini, krüptoraha ja plokiahela teemadel ning kirjeldas nende põhiprobleeme.
Bitcoinis kasutatakse süsteemi, kus rünnakute vastu kasutatakse “Proof of work” ehk töötõestuse lahendust, mis sisuliselt hõlmab endas tohutu energia kulutamist suvalise arvu leidmiseks. Kui palju energiat sellisel “kaevandamisel” eesmärgi täitmiseks kulub, reguleerib süsteem ise jooksvalt, et arvestada üha laieneva kaevandajate võrgustikuga. Nii on võimalik hoida kaevandamise “raskus” sellisena, et umbkaudu iga 10 minuti tagant leitaks eesmärgiks olev suvaline number, millega kaasneb preemia (uue 12,5 Bitcoini emiteerimine). Aja jooksul on raskus üha kasvanud.
Fikseeritud piirang, mitu makset Bitcoiniga teha saab
Buldase sõnul on Bitcoini aastane elektritarve on hinnanguliselt 5–35 TWh, mis jääb samasse suurusjärku kogu Eesti riigi aastase elektritarbimisega.
Seejuures ei suuda kogu Bitcoini süsteem tema sõnul aga töödelda rohkem makseid kui üks keskmine supermarket, sest Bitcoini tarkvaras on fikseeritud 1-megabaidine limiit, mille jagu makseid iga 10 minuti tagant töödeldakse. Inseneri perspektiivist teeb süsteemi üsna ebaefektiivseks.
Professori sõnul on praegu avalikult kaubeldavad ligi 1500 krüptoraha, kommertskasutuses on tuhandeid plokiahelaid. Seejuures on avaldatud ligi 20 000 lehekülge nn white papereid ehk teadusartikleid, mis kõik on aga retsenseerimata ja sisaldavad palju ideid lahendustest, aga vähe probleemidest, mida lahendada. Laiemalt on see tema sõnul osa suurest krüptomajanduse trendist vahetada tsentraliseeritud süsteemid detsentraliseeritud süsteemide vastu.
Buldase sõnul on ta ka kaalunud Bitcoini algupärase looja Satoshi Nakamoto postulaati, et “maailmas on piisavalt arvutusjõudu, et luua üks jagatud arveraamat, kuid mitte kaks”. See tähendab, et maailmas olevast arvutusjõust ei piisa, et Bitcoini ahelat üle kavaldada. Selle väite nõrkuseks on aga see, et jagatud arveraamatuid ehk plokiahelaid pole enam ainult üksainus, vaid neid on sadu.
“Ei maksa olemasolevaid süsteeme enne kõrvale lükata, kuni me uutes täiesti veendunud pole,” võttis Buldas oma loengu sõnumi kokku.
