Teadus ja tulevik

USA-s siirdasid teadlased naise ajju elektroonilise seadme, mis aitas ravida depressiooni

Foto: Shutterstock.

Rubriiki toetab

USA-s California osariigis oli vabatahtlik naine nõus osalema eksperimentaalses uuringus, kus tema ajju siirdati isikupärastatud elektrooniline seade, mis ravis depressiooni sümptomeid, vahendab Science News.

“Seade oli eritellimus – see ehitati spetsiaalselt Sarah (katses osaleja) aju jaoks. Süsteem ei pruugi aga paljude teiste inimeste ravina töötada,” ütles Minneapolise Minnesota ülikooli psühhiaater Alik Widge. 

Sellegipoolest on uurimus “märkimisväärne töö”, ütles ta, sest tänu sellele saab uurida, kuidas ajutegevus depressiooni korral viltu läheb.

Südamestimulaator ajule

San Francisco California ülikooli teadlased siirdasid Sarah ajju ajutisi õhukesi traatelektroode – umbes nagu stimulaator südamele. 36-aastane naine oli aastaid kannatanud raske depressiooni all. Need elektroodid võimaldasid teadlastel jälgida ajutegevust, mis vastas Saara depressiooni sümptomitele.

Sarah puhul ilmnes konkreetne märk: kiire ajulaine, mida nimetatakse mandelkehas gammalaineks – aju struktuur, mis teadaolevalt on seotud emotsioonidega. Kui see biomarker oli käes, mõistsid teadlased, kust tuleks aju stimuleerida, et katkestada Sarah’i murettekitavad sümptomid. Uuringust selgus, et piirkond, mida nimetatakse ventraalseks striatumiks, oli Sarah’i puhul murekoht. 

Varasemad uuringud näitavad, et see piirkond on seotud hea enesetunde ja muude emotsioonidega. Kui teadlased rakendasid sellesse piirkonda väikeseid elektrivoolu tõukeid, paranes ka Sarah’i meeleolu.

Katse ajal tundis Sarah rõõmu, kui stimuleeriti õiget kohta. “Ma naersin valjusti. See oli viie aasta jooksul esimene kord, kui ma spontaanselt naersin,” rääkis Sarah. 

Seejärel siirdasid kirurgid eelmise aasta juunis Saara ajju “püsivama” seadme. Teadlased programmeerisid seadme tuvastama, millal gammasignaalid olid Sarah mandelkehas kõrgel. Stimulatsioon oli kalibreeritud, nii et Sarah ei tundnud mingeid tõmblusi ega ebamugavusi.

Teadlaste kasutatav lähenemisviis nõudis palju keerukat pildistamis- ja masinõppetehnoloogiat, mistõttu võib selle keerukus takistada ka selle laiemat ravi. Sellele vaatamata sisaldavad tulemused väärtuslikku teavet, kuidas depressioon aju üle võtab ja kuidas aju stimulatsioon võib seda muuta.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.