“Kui me tänasel päeval tooteid vaatame, on need liikunud analoogfunktsioonilt digitaalfunktsioonile,” sõnas Andrew Jamieson, ULi turvalisuse ja tehnoloogia direktor. “Selles kontekstis mõjutab tarkvara turvalisus otseselt ka toote turvalisust, mistõttu peame sellele tõsisemalt mõtlema hakkama.”
IoT seadmete turvalisus muutub aina olulisemaks
Prognooside kohaselt müüakse aastaks 2020 kuni 20,4 miljardit ühikut erinevaid ühenduses olevaid seadmeid, mis tähendab potentsiaalselt suurt riski küberrünnakute ja häkkimiste jaoks. 2016. aastal põhjustasid häkkerid ühe USA suurima küberrünnaku, kasutades selleks korralikult kaitsmata turvakaameraid ja videosalvesteid.
2018. aastal avaldatud raportis hoiatas USA Kaitseluure Agentuuri direktor Robert Ashley, et IoT seadmete nõrk turvalisus on “üks kõige suuremaid kerkivaid küberturvalisuse ohte” riiklikule julgeolekule.
Väljaande kohaselt on ka USA seaduseandjad käinud välja eelnõu IoT seadmete turvalisuse suurendamiseks ning eksperdid on soovitanud ULi välja käidud standarditele sarnaseid protokolle. ULi ettepaneku kohaselt võetaks arvesse seitset faktorit alates tarkvara uuendustest ja dokumentatsioonist kuni kliente tuvastatavate andmete ja protokollide turvalisuseni.
Nutiseadmed vastavad tulevikus kindlatele turvatasemetele
Turvastandardid on organisatsiooni poolt jagatud viieks tasemeks, millest kõige kõrgem on teemant ja madalaim pronks. Jamiesoni sõnul vastaksid hetkel turul olevatest seadmetest vaid väike protsent kõrgeimale turvastandardile ning paljud IoT seadmed ei pruugiks isegi madalaimat sertifikaati saada. Tema sõnul pole põhjuseks liialt karmid standardid, vaid müügil olevate seadmete kehv turvalisus.