Ajakirjanik pääseb mehaanilisest tööst

“Mõte läks liikuma, et miks mitte teha ajakirjanikele eeltöö ära ja draft-uudis jõuab läbi roboti või õigemini läbi protsesside automatiseerimise ajakirjaniku töölauale, tema toimetamiskeskkonda. Info tuleb Äripäeva infopangast,” räägib Truuverk.

“Me saavutasime selle, et ajakirjanik ei pea pingsalt jälgima, millal mõne ettevõtte numbrid avalikustatakse. Seda teeb infosüsteem, mis oskab need ka lihtsaks looks kirjutada,” selgitab Truuverk roboti tööpõhimõtet. Ajakirjanik ei pea seda protsessi ise käivitama, vaid robot loob uue laekunud info põhjal jooksvalt eeltäidetud uudiseid.

“Võit on see, et ajakirjanikul jääb info kogumise mehaaniline töö ära. Mõtestamise töö aga jääb alles. Kui ajakirjanik peab seda lugu piisavalt tähtsaks, siis ta võtab kommentaari juurde, paneb taustainfot lisaks, vajadusel muudab pealkirja,” räägib Truuverk. “Kogu mõtestamise protsess jääb tänasel päeval ajakirjanikule, seda me ei taha automatiseerida. Me hoiame lihtsalt oma heade ajakirjanike aega kokku.”

Roboti kasu selgub lähikuudel

Kui palju aga robotist on juba kasu olnud?  “Me näeme seda kasu järgmistel kuudel, täna on üles läinud esimene roboti poolt käivitatud uudis,” sõnas Truuverk. Rohkem robotite tehtud uudiseid hakkab tulema siis, kui firmad hakkavad esitama majandusaasta aruandeid, virgemad teevad seda aasta alguses, aga haripunkt saabub juuni lõpus.

Automatiseeritud protsessi arendamine maksis Truuverki sõnul neljakohalise numbri ja see oli osa teistest investeeringutest. Ise aga robot Äripäevas uudiseid avaldama ei hakka niipea. “Äripäeva tänastes plaanides pole, et robot hakkaks ka ise uudised avaldama.”