Saabume sõpradega restorani ning istume lauda. Ettekandja toob kõigile menüüd ning asetab ühe ka minu ette. Mul ei ole sellega aga midagi peale hakata, kuna nägemisvõimet mul kahjuks napib.
„Kas teil punktkirjas menüüd ei olegi?“ uurin teenindajaltteades vastust tegelikult juba ette. „Ei, kahjuks mitte,“ vastab ta vabandades.
Seega avan telefonis Google'iotsingu ja üritan leida restorani koduleheküljelt digitaalset koopiat menüüst. See aga osutub pildiks. Jah, kindlasti ilusti kujundatud ja kena välimusega, aga sellest hoolimata pildiks, mida minu telefoni ekraanilugeja sugugi välja ei loe. Sarnane olukord valitseb ka restorani Facebooki lehel. "Jaa meie päevapakkumine tuleb siit! Photo, 0 likes, posted today at 11:30," rõõmustab mu telefon järjekordse loetamatu fotoga. Aga ega mulle ilma asjata menüüd ei ulatatud. Avan nutitelefonis järjekordse äpi, tõstan telefoni menüü kohale ning pildistan seda. Nüüd kasutab telefon OCR (optical character recognitionehkoptiline tekstituvastus) tehnoloogiatning püüab pildil olevat menüüd tekstiks tõlkida. See õnnestub lausa mõningase eduga.
Sellisena tuvastab telefon näiteks aasia restorani Bollywoodmenüüd:
"TTTun vürtsidega ja röstitud tandoori saviahjus HifdKrevetid eelmarineeritud karrilehtedeja vürtsidega ning röstitud tandoori saviahjus 24. Tandoori roogade vaagen 2 – 4 inimesele 22.90 € Külluslik valik tandoori roogadest, serveeritud küüslaugu naani, Taimetoidud 25. Kullane Oal 7,50 € Lädtsed, tomat, küüslaukja värske koriander kreemjas kastmes 26. Ghana Masala 7,50 € 27. Saag Paneer Hariyali 8,50 €"
Paljudest nimetustest ja hindadest võib küll aru saada, aga mis asi näiteks on Saag Paneervõi Kullane Oal?
Sellisena näeb välja minu tavaline käik restorani, kohvikusse või baari. Aegajalt õnnestub leida ekraanilugejale loetav menüü juba asutuse kodulehelt. Vahete vahel tuleb kurvastusega tõdeda, et nii imeline kui mu nutitelefon ka poleks, stiliseeritud menüükujunduse ja rasvaplekkide vahelt suhtelises hämaruses ta ikkagi midagi välja ei loe ning tuleb kasutada nägijate abi.
Üks pisike äpp ja probleem kaob
Kuid paistab, et minu igakordsel võimlemisel on nüüd lõpp. Tuliuus Eestis arendatud rakendus menüüd.eelahendas selle probleemi täielikult. Tänu sellele saanrestorani jõudes avada äpija lugeda menüüd juba enne seda, kui teenindaja meie lauani jõuabning teistele menüüd ulatab.
Nimelt sisalduvad rakenduses umbes 1300 erineva Eesti restorani, kohviku, baari ning isegi tankla toidu- ning joogimenüüd, mida on mugav vastavalt oma asukohale sirvida. Sealt on võimalik isegi soovitud toitu otsida, nähes koheselt nimekirja ümbruskonnas asuvatest toidukohtadest, kes mainitud toitu pakuvad.
iPhone'is peituva ekraanilugejaga VoiceOver ühildub rakendus täielikult, mis tähendab seda, et ekraanilugejal on võimalik lugeda ette kogu rakenduses kuvatavat informatsiooni –alates söögikohtade nimetustest ning lõpetades toitude hindadega. See aga laseb mul lugeda menüüd sellisena ja sellises järjekorras nagu koostaja seda planeeris, ilma aega kulutamata menüü loetavaks muutmisele.
Kui vaadata asja suuremas pildis, siis lahendas üks ülimalt lihtsa idee ja ülesehitusega äpp minu jaoks aastaid kestnud probleemi. Kõigest 7–8 aastat tagasi oleks seetundunud ületamatu takistus: punktkirjas menüüde korraldamine igasse restorani kas või Tallinna vanalinnas oleks suhteliselt kulukas. Tänapäeval, kus igaühel on taskus arvuti, on sinna kohaliku toidumenüü saatmine lapsemäng.
Kindlasti leidub neid, kes ei saa aru sellest, miks on vaja menüüd äpist vaadata, kui saab rahulikult kohvikus sohval mõnuledes paberist raamatukest sirvida ning lauakaaslastega toiduvaliku üle arutleda.
Aga leidub ka neid, kes saavad aktiivselt vaidluses osaleda just tänu sellele samale äpile.
Foto: Jakob Rosin
