“Meie otsisime Üllari üles. Talle tundus ettevõte sümpaatne,” meenutas Kaasik. Tehingusse minnes esindas Kaasik just Jaaksood ning aitas lähtuvalt tema taustast ka kapitali kaasata. Juurde leiti üks erainvestor ning mezzanine kapital.

Kaasiku sõnul on neil terve nimekiri juhtidest, kes tahavad ettevõtjaks saada. Üheks motivaatoriks on see, et nad tahavad saada osa sellest väärtusest, mille nad on loonud. Samas eeldab ettevõtjaks hakkamine suuremad riskijulgust.

“Sa pead kaasa investeerima või kui sul pole raha kõrvale pandud, siis olema valmis käenduse andmiseks,” tõi Kaasik näite. Hakates ettevõtte omanikuks peab tegevjuht ühtlasi olema valmis võtma suuremat rolli.

Ilmselt kuulsaim juhtkonnapoolne väljaost on see, kui Kristjan Rahu ostis eelmise kümnendi alguses Prantsuse ettevõttelt Dalkia Tallinna Elektrijaama, Tallinna Kütte ja Erakütte (hilisem Utilitas). Viimasest ajast aga on ilmekas pikaaegse Wendre juhi Vahur Roosaare samm, kes koos kaaslastega ostis välja Toom Tekstiili.

Reeglina omanikud managment buyouti ei eelista, sest finants- või strateegiliselt investorilt saab kõrgemat hinda küsida. Juhtkonnale pakkumine on alles teine või isegi kolmas variant. 

Aeg valmistuda

Sarnaselt idusektoriga on ka vanakooli ettevõtluses kõik külmutatud ja tehinguid ei tehta. On teadmata, kas kriis kestab kuus kuud, aasta või kaks. Kaasiku sõnul võib siiski üsna kindlalt ennustada, et sügisel tuleb rohkem pankrotte ning ka ettevõtete hinnad lähevad alla.

“See peaks soodustama ostu- ja ülevõtutehinguid. Sagenevad ka management buyin’id ja buyoute’id. Seda muidudgi eeldusel, et tarneahelad ja tegevus on taastunud,” rääkis Kaasik. Selleks ajaks ennustas ta ka töömahu kasvu tehingute nõustamisel.

Praegu ongi tema sõnul hea aeg plaane seada, sest tehinguni jõudmiseks kulub kaua aega. Eelkõige on tarvis kolme osapoolt: ambitsioonikat juhti; ettevõtet, mida ta ostma läheb ja kapitali. Kui juht teab, mida tahab, siis see on väga hea variant.

“On ka palju selliseid juhte, kes tahavad sammu ettevõtluse suunas teha, kuid nad teavad nimetada vaid sektorit, mitte konkreetset ettevõtet” alustas Kaasik. „Siis aitame juhil ka sobiva ettevõtte valiku teha“, jätkas Kaasik. „Sihime tehinguid, mille suurus algab 3 miljonist eurost.“ 

Juht paneb oma naha mängu

Äriplaanile lisaks on vaja juhi enda rahalist panust või käendust. Seejärel kaasatakse indikatiivselt tehingu finantseerimiseks lõviosa kapitalist ning tehakse müüjale indikatiivne eelpakkumine. Kapitali kaasamisel peavad ettevõtte tulemused, juhi CV ja tuleviku äriplaan kõnelema iseenda eest.

Eestis saab seda tehingute finantseerimiseks kapitali kaasata peamiselt pankadest, kas erakapitalifondidest või erainvestoritelt. Kui kapital olemas ning omanikud on nõus firmat müüma, hakkab protsess pihta – auditeerimine, hindamine ja lepingute ettevalmistamine, mis võib kokku võtta aega 4-6 kuud. 

Eesti juhte hindab Kaasik kõrgelt. Kui kritiseerida, siis 30-40ste seas on palju ambitsioonikaid juhte, kuid neil napib kogemusi. Samas 50-60 pluss juhtidel on küll kogemus, aga nad ei taha enam riske võtta. “Meie nimekirjas on nii noori kui ka keskealisi juhte, kes on näinud ja teinud läbi erinevaid kriise ja tsükleid. Aga noored tulevad peale,” rääkis Kaasik. “Eestis selle taha tehingud ei jää, et me ei leia ettevõttesse ambitsioonikat juhti,” kinnitas ta.