Praeguseks on aga tema kinnitusel olukorda rahunenud ning suuri nihkeid pole aset leidnud. “Riigid on astunud väga jõulisi samme majanduse toetamiseks ning suurem paanika on hajuma hakanud. Ka meediapildis on paanikahoog ära kadunud ja tegeldakse praktiliste küsimustega,” rääkis Tomberg. Olukord investeerimise ja laenuvõtmise poolel on tema andmetel naasnud tagasi paanika eelsesse aega.

Ettevõttes suured muutused

Samas möönis Bondora juht, et uus olukord on ettevõtte siseselt toonud palju muutusi. Enamik ettevõtte töötajatest kodukontoris. “Omavaheline kommunikatsioon on virtuaalne, mis tiimijuhtide tööd raskendab, aga kõik on hästi hakkama saanud,” rääkis Tomberg. 

Koondamise ja kärpeid Bondora ei plaani. “Meie põhimõte on, et hoiame organisatsiooni tervikuna. Kriisist lähtudes ei pea me töötasusid ja inimeste arvu vähendama. Pigem võtame vajadusel inimesi juurde. Tavapärast inimeste liikumist ikka on,” selgitas Tomberg.

Ta ennustas, et Bondora käibe kasv tuleb väiksem kui eelmine aasta või jääb nulli. Kasumlikkus langeb, aga ettevõttel ei teki ka kahjumit, sest koos käibe langusega langevad ka kulud. “Suurim muutus on tööprotsess,” kinnitas Tomberg.

Majandusmõju tahavaatepeeglist

See, kuidas kriis majandusele mõjub, on selge siis, kui see on selja taga, ütles Tomberg. “Alustasime finantskriisi tipul. Oleme läbi käinud Hispaania, Eesti ja Soomes langused. Need fintechi ja ühisrahastuse ettevõtted, kes on värskelt turule tulnud, neil puudub kriisikogemus, Mõni konkurent peab inimesi koondama,” rääkis Tomberg.

Tena sõnul on Bondora aastaid hoidnud meeskonna suuruse kasvu mõõdukana. “Pole suurt organisatsiooni paisutamist teinud. Oleme fokuseerinud automatiseerimisele. Tuleme olukorrast välja.”

Ta lisas, et Bondora on tugevalt kapitaliseeritud ning olnud kolm aastat kasumis. “Me ei pea reservide kallale minema ja kui peaks, siis peame vastu veel mitu aastat,” kinnitas ta.

Üldist sektorit vaadates ütles Tomberg, et raskeks võib minna neil ettevõtetel, kel on palju võlakirju ning nende tähtaeg kukub näiteks 2020. Kõrgem intress kajastub ettevõtte kasumlikkuses ning kokkuvõttes ka konkurentsivõimes.

Kuu nagu igavik

Tomberg tõi välja, et kuigi tundub, nagu seisak kestab juba igaviku, siis tegelikult on möödunud kõigest üks kuu. Võrreldes eelmise kriisiga on siiski olukorda teine. “Kuna probleem pole tekitatud väikese kildkonna finantsistide poolt, siis on ka poliitiline tahe astuda samme majanduse toetamise suurem. Kindlasti näeme massilist rahatrükki keskpankade poolt. Ma ei imestaks kui kaudselt leitakse finantslahendused, mis sisuliselt vahepeal tekkinud võla ära nullivad,” arvas Tomberg.

Sisuliselt oleme olukorras, kus kõik puhkavad ühel ajal. Ta lisas, et ettevõtete olukord on väga erinev ning paljud ettevõtte ei pea pea palju kärpima ega inimesi koondama. Tomberg tõi näiteks Apple’i, kellel on ainuüksi raha reserve üle 100 miljardi euro. “Ka meie oleme mitu aastat majanduskriisiks ette valmistud. Me ei näinud küll ette, et see tuleb nahkhiire kaudu,” rääkis Tomberg.

Samas osad ettevõtted elasid olukorras, kus kapitaliturud olid väga avatud ja väga palju rahastasid, ka kahjumlikku äri. “Oldi valmis pikaaegseid riske võtma ning iga aasta uuesti rahastama,” jätkas Tomberg. Praegu tekibki olukord, kus tuleb palju ülevõtmisi. “Nopitakse üles väiksemaid ettevõtteid. Kindlasti on maailmas olemas ettevõtteid, kes on huvitatud,” rääkis Tomberg. 

Küll aga tasub küsida, mis juhtub, kui mõne ettevõtte ostavad ära näiteks hiinlased. Nii töökohad kui ka firmad tulevad ja lähevad. Kui mõni tehnoloogiasektori ettevõte peaks pankrotti minema või müüki minema, siis ei juhtuks midagi hirmsat.

“Skype mahamüümise järel tekkis Eesti tehnoloogiasektor. Mõne ettevõtte kadumisel tekib ka nüüd uus pealekasv, uued ettevõtted,” arvas Tomberg. Targad inimesed leiavad ka kriisis uue töö. “Tööjõupuuduse probleem on jätkuvalt olemas,” kinnitas Bondora juht.

Palju zombiettevõtteid

Tema sõnul tuleks selgelt vahet teha, kas ettevõtte raskuste põhjuseks on rahvatervise kaitseks tehtud poliitilised otsused või juhtimisvead. Teisisõnu, kas ettevõte on raskustes koroonaviiruse tõttu või sellega koos.

“Euroopas on palju zombiettevõtteid, kes elavad, sest ei pea intresse maksma. Samamoodi startup maailmas, kus elatakse raha tõstmise pealt,” tõi ta näite. 

Niisiis tuleks majanduskriisi mõju vaadata mitte sektori, vaid ettevõttepõhiselt. “Meie jaoks on meie meeskond põhivara ning kriisis läheme kasvu kallale. Langeva kasvuga langeb ka kasumlikkus, aga me ei muutu kahjumlikuks,” arvas Tomberg. 

Riigi sekkumise osas oli Tomberg skeptiline. Tema hinnangul ei pea maksumaksja kellegi äririski kinni maksma. Kõige hullem on aga see, kui valitsus hakkab kriisi ettekäändeks tuues tegema asju, mis pole seotud kriisiga. Ta tõi näiteks võõrtööjõu piirangud.

Ta oli ka kahtlev selles osas, kas riik peaks raha panema transpordisektorisse, sh Tallinkisse. “Oleme riiki transpordisektoris näinud küll. Nordica, Estonian Air. See ei vajagi rohkem sõnu,” ütles Tomberg. Ta tõi näite, et Tallinkile antava abiga saaks 60 000 inimest saata viieks kuuks miinimumpalgaga puhkusele. 

Intressid jäävad püsima 

• Laenuintresside suuri nihkumisi Bondora juhi Pärtel Tobergi sõnul toimuda ei saa ainuüksi sellepärast, et on kehtestatud laenulaed. Samas võivad muutuda kliendisegmendid.
• “Kriisi mõju majandusele on väga ebaühtlane. Riigisektoris on ebaselge, kas üldse toimub kärpimist. Seevastu erasektoris teatud valdkondades juba toimunud. Seetõttu on intressimäära liikumisi raske ette ennustada,” rääkis Tomberg.
• Nii või teisiti on suurima mõjuga kodu- ja majalaenud, kuid pole ette näha, et euribor või marginaal peaks lähiajal tõusma.