Miks on Cleveron Challenge’i eesmärgiks ehitada just lumesahk?

Minu mõte on olnud mitu aastat, et just selline lumesahk teha. Üks põhjus on see, et ma ei viitsi hommikuti oma garaaži eest lund lükata ja kui ma näen, et robotmuruniiduk niidab mul muru, siis ma mõtlen, et miks ei võiks olla ka robot, mis lund lükkaks.

Aga laiemalt, me tahaksime just teha sellist konkurssi, kus kõik sellise toote tegemise oskused koos oleks. Otsime just parimat tootearenduse tiimi. Ülikoolides õpetatakse küll insenere, tarkvara, tootedisaini, turundust, aga nad kõik on eraldi. Seda väga ei ole, et kusagil õpetataks asja koos, nii nagu päriselt tuleb toodet arendada.

Tegime konkursi, et seda lähenemist populariseerida ja leida head tugevat tiimi, kes võiks meiega koostööd teha.

Kas selline erinevate oskuste kokkupanek on olnud midagi, mis Cleveroni jaoks on muret valmistanud?

On küll ja mitte ainult Cleveroni jaoks. Uue toote arendamisel on see hästi oluline koht, et inimesed töötaksid koos. Näiteks disainer peab teadma, kuidas insener töötab, milliseid materjale kasutada, et asi masstootmisesse läheks, et ta oleks hinna poolest müüdav ja nii edasi. Nagu ütles kadunud IKEA looja: 3000-eurose väga ägeda söögilaua suudab teha iga disainer, aga 30-eurose väga ägeda laua suudab teha ainult tippdisainer.

Mida tootearendus endas hõlmab, kas see on piltlikult öeldes ideest kuni kasumini?

Võistluses on viis olulist kompetentsi: disain, elektroonika, tarkvara, mehhatroonika, müük-turundus ja ka projektijuhtimine, kes vaatab eelarvet ning et kuidas asi tootmisesse viia. Need oskused peaksid tiimil kõik olemas olema. Kas tiimis on kaks inimest või viis, vahet pole.

Kui suure konkursile tuleva tiimide hulgaga te ise rahul oleks?

Üle viie oleks hea. Kümme juba väga hea.

Mille järgi žürii otsutama hakkab, et ühe tiimi robot on parem, kui teise oma?

Kindlasti üks asi on see, kuidas tiim kokku töötab. Ainult disainerist või insenerist on vähe. Peab olema ikkagi reaalne ajagraafik. See paistab kõrvalt vaadates väga hästi välja, kui hästi tiimid töötavad.

Mis sellise roboti disainimise võtmekohad võiks olla? Kas ta peaks näiteks suutma terve talve järjest õues olla ja ise hakkama saada?

Jah, ise navigeerima peaks küll. Ilmselt on kõige mõistlikum teha elektriline. Konkursi raames ilmselt sellist ei saa, mis talv läbi ise suudaks hakkama saada, aga äkki on olemas ideed, kuidas sellega edasi minna. Konkursi lõpuks on ka küsimus, kuidas robot tootmisesse viia ja millised kitsaskohad lahendada. Ega mõne kuuga päris tootmisvalmis toodet ei ole üldse lihtne teha. Challenge’i puhul on kõige tähtsam tootearenduse protsess ja omandatud kogemus, mitte niivõrd tulemus ise.