Geeniusele teadaolevalt ei vasta tõele kuulujutt, et Cleveron on sõlmimas riigiga 20 miljoni euro suurust lepingut, et luua üleriigiline pakiautomaatide võrgustik. Küll aga on Cleveronil valminud sellise pakiautomaadi kavand, mis sobiks 4500 Eesti bussipeatusesse ja mis arvestuslikult läheks maksma 20 miljonit eurot.
Geeniusele antud kommentaarides lükkasid Cleveroni asutaja ja juht Arno Kütt ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu sellise väite ümber.
Samas kinnitas Kütt, et idee on neile meeltmööda ning nad oleksid valmis aasta lõpuks katma 4500 küla ja alevikku pakiautomaatidega. Ideed on arutatud Omniva ning riigiametnikega ning ka minister näeb, et riik peab leidma viise e-kaubanduse edendamiseks. Küll aga ei ole veel teada, kuidas see võiks realiseeruda.
Telefonimäng moondas infot
Eelmisel esmaspäeval säutsus tuntud ja tunnustatud ettevõtja ning investor Sten Tamkivi üheksa ideed, kuidas tema nägemusel saaks riik praegust keerulist majanduslikku olukorda leevendada. Ühe ideena käis ta välja, et koondamistoetuste maksmise asemel Cleveronile võiks riik osta neilt suures koguses pakiautomaate, millega looks üleriigilise e-kaubanduse taristu. Sama ideed presenteeris Tamkivi ka möödunud nädala “AK Nädal” saates.
Mõned päevad hiljem oli Cleveroni juht Arno Kütt külaliseks ETV saates “Suud puhtaks”, kus saatejuht päris temalt, mis ta sellest ideest arvab. Kütt ütles, et Cleveron on ideed analüüsinud ning teinud ka esmased arvutused, mis näitavad, et selline ettevõtmine läheks riigile maksma 20 miljonit eurot.
Sealt läks veerema lumepall, mis on jõudnud selleni, et mitmesse toimetusse on jõudnud info, kus väidetakse, et Tamkivi pakutud ideest on saamas reaalsus ning riik ja Cleveron sõlmivad peatselt 20 miljoni euro suuruse lepingu, mille tulemusel loobki Cleveron üleriigilise pakiautomaatide võrgustiku.
Eile õhtul Geeniusele antud kommentaaris kinnitas Kütt selgesõnaliselt, et sellistel juttudel ei ole alust, kuid kinnitas, et ideed on analüüsitud ja kalkuleeritud ning nemad leiavad, et see oleks teostatav. Samuti on Cleveron ideed arutanud Omnivaga ning riigiametnikega.
Kütt ütles, et üleriigilise võrgu pakiautomaadid võiksid asuda bussipeatustes. Just sellist pakiautomaadi kuvandiga on Cleveron värskelt valmis saanud ning andnud sellele nimeks Cleveron 361.
“Eestis on üle 4500 küla ja aleviku, seal tõesti täna pakiautomaate ei ole. Inimestele pakiautomaatide kasutamine meeldib. Tegime arvutuse, kui riik investeeriks 20 miljonit, siis meie oleksime võimelised panema igasse külla ja alevikku ühe pakiautomaadi,” ütles Kütt.
