Lühike etteteatamisaeg osalejaid ei kõigutanud
Maranik märkis, et häid äriideid on maailmas palju, aga julgete ideede realiseerimiseks on vaja väga julgeid ja nutikaid inimesi. “Arvestades, et tiimid said võistlusest alles septembri algul teada, on tore tõdeda, et eestlane tuleb uute ideedega kiirelt kaasa ning robootika valdkonna spetsialiste on Eestis palju,” lisas ta.
“Tootearendust ei saa teha nii, et idee analüüsiks antakse aasta enne ette – fail fast, fail better, always succeed! Esialgne projektiplaan jõuab prototüübi arenduse käigus veel mitu korda muutuda, kuid kiirus on konkurentsieelis,” lausus Maranik.
Kuidas ülikoolid võistlusesse suhtusid?
“Üldiselt kenasti, kuid oli ka üllatusi,” kirjeldas Maranik ülikoolide suhtumist võistlusesse. “Kõige positiivsemalt suhtusid võistlusesse TalTechi tootearenduse, mehhatroonika ja Mektory õppejõud, kes kutsusid mind erinevate kursuste ja huvigruppidega rääkima ning ei tõmmanud plakateid pärast esimesi päevi maha.”
“Mõne ülikooli õppejõud kippus infolevikut takistama ning keelduti tudengitele võistluse tutvustamisest, kuna tudengitel on õppeaasta algul palju tegemist. Plakatite ülespaneku olid nad samuti kogemata ära unustanud, kuni saime need lõpuks koos üles pandud,” lisas ta.
Maranik märkis, et üldiselt heidetakse ettevõtetele ette, et ülikoolidega ei tehta praktilist koostööd ning nüüd, kui oldi pakutud tudengitele head tingimused tootearenduseks, siis paneb Maraniku sõnul koostööst kõrvale hiilimine imestama. “Õnneks on digiturunduses võimalik sihtgrupini väga efektiivselt jõuda ning osavõtjate seas on Eesti kõikide ülikoolide esindajaid,” lisas ta.
