Kui 2018. aasta augustis tasus e-residendi ettevõte Eestis makse keskmiselt 12 500 eurot, siis tänavu augustis oli vastav näitaja 17 000 eurot. “Ettevõtete laiendamine, uute töötajate värbamine ja sellest tulenev täiendavate maksude laekumine võimaldab e-residentsuse programmi muuta tulusamaks ka Eesti inimeste jaoks,” kirjeldas Vatter.

E-residentidelt laekuv otsene tulu maksude ja riigilõivude näol on üksnes osa majanduslikust kasust, mida e-residentsuse programm Eestile toob. Lisandub ka kaudne tulu, mis koosneb e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust, mille tulemusena maksavad need rohkem makse ja palkavad enam töötajaid.

“Oleme jõudnud faasi, kus Eesti digitaalsed teenused ja neile juurdepääsu võimaldav e-residentsus on pälvinud suure usalduse üle kogu maailma,” kirjeldab Vatter. Ehkki programmi uus strateegia ei keskendu enam pelgalt e-residentide hulga kasvule, on täna neid üle 60 000. Igakuine e-residentsust taotlevate inimeste hulk on täna keskmiselt 1400. Suvel esitas taotluse saada e-residendiks üle 4000 inimese.

Kuigi möödunud suvi oli e-residentsuse programmi ajaloo edukaim, jätkatakse Vatteri sõnul aktiivset tööd programmi majandusliku kasu suurendamise nimel, kuna selle eesmärk on teenida terve Eesti ühiskonna huve.