Uudis

E-valimiste töörühma liige: lõppraport on minu jaoks läbikukkumine

E-valimiste töörühma liige Märt Põder.Foto: PM/SCANPIX BALTICS

MTÜ Piraadipartei juhatuse liige ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud e-valimiste töörühma liige Märt Põder leiab, et täna esitletav töörühma raport on läbikukkumine.

Põderi sõnul oli töörühma üks eesmärkidest tegeleda e-valimiste kontrollitavusega, kuid selles osas ei saabunud selgust.

Põder lubab tulla välja oma raportiga ning luua ka e-valimiste indeksi, millega saaks ülemaailma kasutatavaid e-valimisi hinnata. Hoolimata kriitikast töörühma tulemi osas on Põder töörühma endaga rahul, kuna varem ei ole midagi taolist tehtud.

Põder: siiani on lahendamata kontrollitavuse küsimus

Tänavu juunis kutsus toonane väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kokku e-valimiste töörühma, mille esialgne eesmärgiks oli hinnata elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise infosüsteemi protsesside ja turvameetmete vastavust kehtivale küberturbe regulatsioonile ja valimisseadustele.

Töörühma esimese koosoleku järgselt eesmärk täpsustus ning liikmed hakkasid otsima e-valimisi puudutavaid murekohti ning lahendusi neile.

Töörühma raporti avalikustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täna. Töörühma üheks liikmeks määrati Märt Põder, kes on varasemalt e-valimiste osas korduvalt avalikult sõna võtnud. Põder on teadaolevalt ühtlasi ka esimene ning seni ainus Eesti e-hääletaja, kes on suutnud oma e-häält rikkuda selliselt, et see ei läinud valimistel arvesse.

Põderi sõnul oli töörühma eesmärk tegeleda kontrollitavuse, turvalisuse ja läbipaistvusega ning tema pidas just kontrollitavuse küsimust kõige olulisemaks.

“See oli ka põhjus, miks Saksamaal e-valimised ära lõpetati, kuna valimised pole vaadeldavad. Kontrollitavus ja vaadeldavus on põhimõtteliselt sama asi. Vaadeldavus peaks tagama demokraatliku usaldusväärsuse, vaatame kuidas protsess käib. Erinevad osapooled, erinevate huvidega, konkureerivad parteid ja valijad ise ja kui nad ei tuvasta rikkumisi või anomaaliaid on kõik okei,” ütles ta.

Põder koostab e-valimiste indeksi ja enda raporti

Põder tõdeb, et arvutite vaheline vaatlemine on keeruline kuna töös on keerulised mehhanismid. Samas on tema hinnangul siiani lahendamata kontrollitavuse küsimused, mis on üleval olnud 2011. aastast.

“Töörühm praegu kõigis neis küsimustes, mis puudutasid kontrollitavust ei võtnud ühtegi seisukohta, et tuleks midagi muuta. Otsustasi lihtsalt, et tuleks arutada. Aga ühtegi arhitektuurilist muudatust, mis viiks süsteemi kontrollitavuse nõuetega vastavusse. Seetõttu on raport minu jaoks läbikukkumine,” lisas ta.

Põder tõi välja mitmeid töörühmas arutatud punkte, mis tema sõnul ilmestavad, et kontrollitavuse küsimust arutati töörühmas väga palju, kuid samas ei lahendatud seda ära.

“Võib-olla on diagnoos see, et kui seda küsimust ei lahendata on Eesti e-valimised, mida vaadatakse kõrvalt aga miks me seda teeme ja miks me sellega nõus oleme ei saada aru. Kas eestlased on sellega ise rahul on eestlaste enda küsimus aga kas e-valimised vastavad maailmas arusaadavatele demokraatlikuse ja vaadeldavuse nõuetele on ikkagi küsimus.”

Hoolimata kriitikast töörühma lõppraporti osas on Põder üldises mõttes töörühmaga rahul kuna enne selle moodustamist ei oldud midagi sellist korraldatud, mis kaasaksid kriitikuid ja sõltumaid huvigruppe.

Põderi hinnangul on tore, et raportist tulenevalt tekib e-valimiste üle arutelu ajal, mil valimised ei ole parasjagu käimas. Tema hinnangul on debatt hea, kui see on informeeritud ja pädev ning tugineb ekspertide koostatud materjalidele.

Kuna Põder ei nõustu töörühma tulemusega plaanib ta lähiajal koostada oma raporti, millesse soovib kaasata kolleege välismaalt. Kolleegide all mõtleb ta e-valimiste aktiviste Saksamaalt, Hollandist ja Šveitsist, kuid eelkõige mitte piraadiparteide esindajaid. Millal Põderi raport valmib ei oska ta veel öelda.

“Soovin koostada indeksi, mille alusel hinnata e-valimiste süsteeme. Tulemus võiks olla see, et tekib tabel nõuetest e-valimistele ja edenemisriba, kas punktid on täidetud, osaliselt täidetud, tagasilükatud, arutamata, avalikult testitud, häkkerid on häkkinud.”

Põder tahaks näha, et Eestis tehtaks e-valimistega nii nagu Šveitsis ehk pool aastat enne valimisi anti süsteem häkkeritele kätte, kes said seda igatepidi katsetada. Kuna Šveitsis leitigi süsteemist viga, mis võimaldas ühel konkreetsel inimesel hääli muuta ilma, et sellest oleks süsteemis märge. Sellest tulenevalt loobuti sealsetel viimastel valimistel e-häälte andmisest.

Põder soovib, et Eestis saaks valimistel osaleda e-hääletuse kaudu, kuid ta tahab, et e-valimiste lahendus vastaks kõigile õiguslikele nõuetele ning see oleks eksporditav ja standardiks teiste jaoks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.