Kaebus puudutab ka digikonteinerite kehtetuid digiallkirju

Märt Põder esitas 26. aprillil politseile süüteoteate, kui valimiskomisjon oli jätnud olulise tähtsusega kaebused tähtaja ületamise põhjendusega menetlemata ning Riigikohus valimiskomisjoni otsused muutmata. 

Süüteoteade läbis enne ringkonnakohtusse jõudmist korruptsioonikuritegude büroo, ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri, mis kõik põhjendasid menetluse algatamata jätmist erinevalt, kuid pidasid valimiskomisjonis toimunud menetlust piisavaks. 

“Kuigi praeguseks on avalikkus üldiselt seisukohal, et e-hääletusega tuleb midagi ette võtta, puudub meil ühine teadmine, mis on üldse sellega valesti või mis probleemid vajavad lahendamist,” kinnitas e-hääletuse vaatleja Märt Põder pressiteate vahendusel. 

Ringkonnakohtus esindab valimisvaatlejat advokaat Märt Mürk büroost EmeraldLegal.

Riigikogu valimisteks 2023 koostas Märt Põder valimisteenistusest sõltumatu valijarakenduse ja e-hääletuse kontrollrakenduse, mille abil viis läbi hääletusprotokolli tehnilist lähivaatlust ja esitas leitud anomaaliate põhjuste selgitamiseks rea valimiskaebusi.

“Kaebusega taotlen, et selgitataks välja kehtetute e-häälte arvestamise asjaolud, mille puhul faktid viitavad võimalikule kriminaalkuriteole, mille menetlemata jätmine riivab avalikku õiglustunnet ning takistab rikkumiste põhjuseks olnud probleemide lahendamist,” kirjeldas ta.

Ringkonnakohtus esindab valimisvaatlejat advokaat Märt Mürk büroost EmeraldLegal.

E-hääle vorm ühtleb üht, aga reaalsus on teine

2022. aasta oktoobris kehtestas valimiskomisjon korra, milline peab üks õige e-hääl nägema välja. Teiste seas on seal toodud välja, et igal e-häälel peab olema kirjas, millisest maakonnast see anti ehk juures peab olema EHAK kood.

Seda aga tänavu toimunud valimistel ei olnud. Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul on selleks loogiline seletus olemas.

“Riigikogu valimistel, Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel on tegu ühe valimissündmusega. Seetõttu on EHAK kood alati 0000. Kohalikel valimistel on kood erinev,” kirjeldas ta tänavu Geeniusele antud kommentaaris.

Hääletamistulemus tehakse tema sõnul kindlaks mitte kohaliku omavalitsuse, vaid ringkonna täpsusega.

“Hääletaja seostamine hääletamistulemuse kindlakstegemisel mingi kindla haldusüksusega ei ole Riigikogu valimistel seetõttu vajalik,” lisas ta.

See põhimõte olla tema sõnul toodud välja ka e-hääle struktuuri kirjeldavas failis ning seadistuse failis.