Umbes aasta aega tagasi oli terve Eesti hullunud mobiilimängust Pokemon Go. Inimesed vaatasid läbi telefonide tänavaid, kus liikusid tegelased, viskasid neid tegelasi pallidega. Siis räägiti, et Pokemon on esimene näide sellest, et liitreaalsus on teinud tõelise läbimurde massidesse. Aga on see päriselt nii?

Pokemon Go oli tõesti esimene väga populaarne näide sellest valdkonnast, aga Pokemon Go’s oli liitreaalsuse komponent tegelikkuses päris väike. Pokemon Go näol oli tegemist lihtsalt kaardil põhineva ja pärismaailmas aset leidva mänguga, kus oli juures väike liitreaalsuse element. Liitreaalsuse tegelik rakendusala ja tegelikud võimalused on oluliselt suuremad ja laiemad ja huvitavamad, kui Pokemon suutis näidata.

Oli ka selline toode nagu Google Glass prillid, kus sa näed maailma ja midagi on sinna peale kuvatud. Ometi ei jõudnud see projekt tänavale, tarbijatooteks ta ei saanud. Arvati, et liitreaalsus on mull.

Google Glass oli võib-olla natuke oma ajast ees. Tänapäeval tegelevad väga paljud firmad sarnaste prillidega ja nad on kasutust leidnud eelkõige niššides. Näiteks mäesuusatajatel on ees liitreaalsusprillid, mis võimaldavad neil mäe peal oluliselt rohkem infot näha: kus kurve võtta, oma kiirust ja muud statistikat ning ja pilte teha.

Kuuldavasti töötab praegu oma prillide kallal Apple, me kõik teame, et Microsoft on HoloLensi abil seda tegemas, Facebooki kohta on kuulujutud, Snapchatil on juba prillid väljas ja järgmine versioon tulemas. Väga tõenäoliselt pole kolme kuni viie aasta pärast need prillid, mis meil ees on, mitte tavalised prillid, mis suudavad ainult nägemist parandada, vaid meil on ees prillid, mille abil me näeme oluliselt rohkem asju lisaks sellele, et pilt on terav.

Sa oled öelnud avalikult välja, et sa kasutad igal pool Microsofti HoloLensi prille. Ma olen neid peas hoidnud korra, see on ikkagi väga toores tehnoloogia. Vaateväli on kitsas. Mida sina nendega teinud oled?

Mul on igal pool, kus ma nendega käin, oma kodukino kaasas. Saan suurelt ekraanilt vaadata mistahes audiovisuaalset sisu, olgu see siis bussis või kohvikus või ükskõik millises kontoris.

HoloLens näeb praegu välja nagu suusaprillide ja -kiivri vahepealne suuremat sorti asjandus. Sa oled väga optimistlik, et sellest saab varsti midagi tavaliste prillide sarnast.

Absoluutselt. Sinna tehnoloogia liigub, ja kui vaadata, kui palju investeeringuid tehakse selleks, et neid prille saada sellisteks, mida me tegelikult ka kanda tahame, on väga selge, et see juhtub varem või hiljem.

Kui me oleks aastal 2005 öelnud, et varsti te põrkate vastu tänavaposti sellepärast, et vahite jalutades pidevalt oma telefoni, siis kõik oleks naerma hakanud. Aga täna tahaks küll öelda, et see tundub jabur, et me hakkame mingisuguse kiivriga peas ringi kõndima või üldse avalikus ruumis viibima.

Jah, aga meil kõigil on prillid või suvel päikeseprillid ja on tõesti loogiline, et prillidega juhtub lähiaastatel sama, mis juhtus kelladega viimase kolme-viie aasta jooksul.

Oletame, et tehnoloogia areneb ja ühel hetkel on nende suurte kobakate asemel meil päris prillid ning nad näitavad pärismaailma peale mingit kihti, mida tegelikult ei ole olemas. Mis see võiks olla – mida ma tahaks tänaval ringi jalutades näha?

Näiteks kui tahan kuskil süüa, siis prillid näitavad mulle just neid kohvikuid, kus mu sõbrad on käinud. Ja kui ma kohvikusse sisse lähen, siis näen kohe, kus on elektripistikud arvuti jaoks ja ühtlasi ka mu sõprade jäetud märkmeid ja gräfitit, soovitusi, et mida seal konkreetses kohas tellida.

Nii et sõber saab nii öelda sodida virtuaalselt seinale midagi, et ära siin pastat kindlasti söö või midagi sellist.

Just nimelt.

Kas su usud, et inimesed võtavad sellise asja omaks? Kas nad tahavad pärismaailma peal kogu aeg näha mingit infokihti?

Seda me näeme, et mida täpselt. Kindlasti tahavad näha mingit infokihti – juba praegu on rakendused, nagu näiteks Google Lens. Kui mu telefon näeb võõrkeelset teksti, siis ta tõlgib selle automaatselt mu emakeelde. Selliseid rakendusi inimesed tahavad näha ja kasutada.

Aga nagu rakendustega ikka, lõppkokkuvõttes me ei tea täpselt kunagi, mis inimestele peale läheb. Ka siin valdkonnas tekib väga palju rakenduste arendajaid, kellest igaüks katsetab ja nii jõuame lõpuks mõne rakenduseni, mida igaüks maailmas kasutab.

Miks need peakomplektid täna veel nii suured on?

Microsofti HoloLens on konkreetselt täisfunktsioonalne Windows 10 arvuti, mida sa kannad peas. See peab väiksemaks muutuma ja kui ta ühendub reaalselt mingisuguse taskus oleva seadmega, siis see võimaldab prille väga palju väiksemaks teha.

Millise praegu tuntud firma alt need võiksid tulla? Apple, Google, või kas see on samasugune muutus, nagu nutitelefonide tulek, ehk vanad suured tegijad kaovad ära ja tulevad uued, kellest me pole midagi kuulnud?

Praegu kardavad kõik suured firmad seda, et kui tuleb täiesti uus platvorm, siis võivad tulla ka täiesti uued tegijad. Keegi ei taha seda viga korrata, mille näiteks Microsoft tegi mobiiltelefonidega ning nüüd kõik väga palju investeerivad sinna.

Väga tõenäoliselt on kohal kõik praegused tegijad: Apple, Microsoft, Google, Facebook, võib-olla Amazon, ja lisaks ka mõned uued tegijad. Magic Leapist on palju juttu olnud ja eks neid ole veel.

Kas sa näed ka mingit varianti, et seda kõike, millest sa räägid, tegelikult ei tule?

Absoluutselt ei näe. Küsimus on ainult, millal tuleb. Tehnoloogiate võimekus on niivõrd suur, et tuleb varem või hiljem. Mis kujul ja millal.

Te ise tahate sellele nüüd kaasa aidata, olete avanud avatud virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse katse- ning demolaborid. Mis need on ja mis seal teha saab?

Meil on praegu kaks väikest laborit, üks Tartus ja üks Tallinnas ja seal on võimalik arendajatel erinevaid rakendusi testida, arendada ja ka meiega koostöös uusi asju välja mõelda. Need on mõeldud arendajatele, idufirmadele, ja tegelikult ka suurtele firmadele, kes tahavad natuke rohkem teada saada, kuidas see kõik käib ja mida sellega teha saab.