Ärihoonetel on suured automaatikasüsteemid, mis reguleerivad erinevaid hoone sisekliima aspekte. Meil on tarkvaraline lahendus, mis on kiiresti erinevate sääraste süsteemidega integreeritav. Me ühendame oma  kontrolleri, mis hakkab andmeid koguma, hoone võrku ja läbi andmetöötluse õpivad algoritmid hoone käitumise ja loogika selgeks ja seega suudavad energiatõhusamalt seda juhtida.

Tavaliselt koosnevad automaatikasüsteemid isoleeritud alamsüsteemidest. Ventilatsioon, küte, jahutus ja ruumi sisekliima töötavad kõik eraldi. Nad ei ole üldjuhul automaatikas omavahel ära seotud. Meie lahendus seob need süsteemid kõik omavahel kokku. Ta teeb selgeks, mis on ühe või teise parameetri muutumise mõju ruumi sisekliimale. Seejuures võtab ta arvesse nii ilmaennustuse kui ka börsihinnad.

Algoritm hakkab reguleerima kütet, ventilatsiooni, jahutust ja ruumikliimat. Idee on selles, et mugav sisekliima oleks tagatud õigel ajal. Süsteem on adaptiivne, seega kui keegi näiteks seinal olevast kontrollerist pidevalt ruumi temperatuuri vähendab, õpib süsteem neid tingimusi ära tundma ja reguleerib ühel hetkel temperatuuri automaatselt.

Tehnikute jaoks on loodud hästi lihtne kasutajaliides, kus tuuakse välja kõik hoones olevad tehnilised probleemid. Süsteem väljastab vead  tehnikule tööülesandena, koos seadme asukohaga maja plaanil.

Nii et inimene on lihtsalt see tööriist, keda arvuti saadab erinevatesse kohtadesse ja maja osadesse asju parandama.

Jah, täpselt nii ongi. Meie süsteem on oluliselt targem kui tänased automaatikasüsteemid. Need vead, mida algoritmid suudavad tuvastada, on väga spetsiifilised ja detailsed. Ükski inimoperaator ei suudaks tänases keskkonnas neid tuvastada ega hallata.

Tarkvara loomise ja testimise ajal näitas ühel hetkel üks mudel, et hoone energiasüsteemi ühes osas on tarbimine, ehkki kontrollerid näitasid, et süsteemis on kõik ventiilid kinni ja tarbimist olla ei tohiks. Hakkasime uurima, miks mudel tegelikkusega ei klapi, ning lõpuks selgus, et süsteemis oli ventiili leke.

Täna suudab meie süsteem seda sulle juba automaatselt öelda, et tegemist on ventiili lekkega, ta ütleb ära, kus kohas see masin ja ventiil asub ja kui infomudelitega ära ühendada, siis ütleb ka, mis ventiili tüüp on. Seega põhimõtteliselt ei pea tehnik isegi kohale minema enne, kui uus ventiil tellitud ja kohal on.

Kui palju teie süsteem hoone energiakulu vähendab?

Energiakulu väheneb vahemikus 10-15 protsenti hoone energia kogukuludelt. Meie süsteem pakub ka ajalist võitu.

Kui sul on näiteks hoone, kus on 500 ruumi, siis kindlasti ei suuda ükski inimene seal üles leida kõiki katkisi ventiile, ajameid ja sensoreid. Andmetöötlusega on seda kõike võimalik väga detailselt teha.

Kus täna teie süsteem hoone kliimat reguleerib?

Praegu on see Eestis Viru keskuses ja Viru hotellis. Lisaks on erinevates büroohoonetes, nagu näiteks Swedbanki administratiivhoonetes. Lisaks ka Pärnu maantee 22 uues büroohoones ning ühes Leedu kaubanduskeskuses.

Oleme liikumas ka Soome turule ning selle aasta plaan ongi Põhjamaades ja Baltikumis laiemalt toimetama hakata.

Kas see, mis te teete on maailmas ainulaadne?

Jah. Meil on küll konkurendid, aga konkurendid müüvad pigem oma spetsiifilist riistvara. Sellist tarkvaralist lahendust keegi turul tegelikult ei paku. Tavaliselt on need süsteemid ka väga spetsiifilised, olles mõeldud näiteks vaid ventilatsioonile või ainult küttesüsteemidele.

Tegelikkuses ei arvesta need süsteemid kogu hoonet. Kui vaadata ainult ühte lõiku, on see väga lihtne lähenemine suurele probleemile ja see tegelikult ei lahenda ka probleemi ära, vaid tekitab uusi probleeme juurde.

Kuidas teie ettevõte alguse sai?

Mul endal on insenertehniline taust. Olen töötanud erinevates insenertehnilistes büroodes üle maailma, sealhulgas ka laborites. Lõpuks tulin Eestisse tagasi ning läksin hooldusettevõte Ermeesiasse tööle ja asusin seal looma energiasimulatsioone, kus ma kasutasin erinevaid optimeerimisalgoritme, simuleerides tulevaste hoonete energia ja kliimalahendusi.

Ma vaatasin, kuidas hoone operaator igapäevaselt toimetab. Tal on palju erinevaid alamsüsteeme, sadu ja tuhandeid parameetreid, mida jälgida ja kalibreerida. Otsustasin proovida, et paneks need samad simulatsioonide tegemiseks mõeldud optimeerimisalgoritmid reaalsesse hoonesse tööle.

Võtsin sõbrad, kellega ma olin varasemalt sel alal toimetanud, kokku, et süsteemi toimima saamiseks põhialad ära katta. Automaatika, juhtimisloogikate kirjutamine, üldine programmeerimine, tehnosüsteemide pool ja andmevahetus. Hakkasime seadmetega katsetama, saime oma algoritmid tööle ja lõpuks olidki meil ühes testhoones kõik tehnosüsteemid kaetud.

Mida teil täna vaja on?

Soovime alati andekaid inimesi juurde võtta, tänane tempo on meil üks uus inimene kuus. Otsime kõiksugu alasid. Füüsika, soojustehnika, automaatika, hoonete tehnosüsteemide ka programmeerimise vallast.