“Meil oli Delfis süsteemiadministraatorite osakond, serveritel olid oma nimed. Nagu öeldakse, tänapäeval ei kohtle me enam oma servereid nagu lemmikloomi, vaid nagu kariloomi. Toona oli serveril nimi nagu Neptuun ja kui “Neptuun oli haige” ehk ketas täis, siis kõik proovisid putitada. Tänapäeval kui server on haige, siis tapetakse maha ja automaatika teeb uue,” muigas Piile.
Muudatuse sisu on see, et IT-s kolib üha rohkem tegevusi pilve. “Ma olen viimased aastad Amazoni pilve peal elanud ja ma julgustan, et nii töökindluse kui professionaalsuse mõttes on elu palju lihtsam. See aitab hoida palju närvirakke kokku.”
Notar aitab pilvele ligi pääseda
Ometi tuleb “pilve kolides” ette ka intsidente, mida tuleb veidral moel lahendada.
“Mul juhtus näiteks üks apsakas varasemas ettevõttes, et kasutasin oma Amazoni kontos mitme-tasemelist autentimist, kus telefon annab sisselogimiseks koodid. Vahetasin telefoni, uue telefoni taastasin varukoopiast, aga see koodirakendus üle ei tulnud. Seega olin olukorras, kus ei saanud meie Amazoni root-kontole ligi, kuna mitme-tasemeline autentimine enam ei töötanud.”
Mida sellises olukorras teha, kui kogu firma IT on kuskil kaugel pilves, kuhu enam sisse ei saa? “Kirjutasime siis Amazoni veebilehele vormi, 20 minutit hiljem tuli Ameerikast telefonikõne, kus küsiti kompavaid küsimusi. Siis selgus, et meil oli veel üks vahe-etapp tegemata ja me ei läbinud seda tuvastamist… Kõik lõppes notari juures käiguga.”
Nimelt pidi ettevõtte allkirjaõiguslik isik laskma end Eesti notari juures Amazoni jaoks tuvastada, et taas kontodele ligi pääseda. Sisuliselt pidi notari kaudu pilve sisse logima.
“Sel hetkel sa ahastad, aga siis saad aru, et see on kvaliteedinäitaja, et su äri on kaitstud,” kiitis Piile.
