Tema juhitud tiim sai töötukassalt esimene sisendi pool päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist 13. märtsi lõunal. Kohe oli selge, et lahendus peab 6. aprilliks valmis olema, et ettevõtted saaks kriisiabiks mõeldud palgatoetust taotlema hakata.

Võtsid enneolematu riski

Pärast esimese sisendi saamist reedel saadeti see kohe ülevaatamiseks tiimi vanemarendajale ja analüütikule. Esmaspäevaks oli selge, kuidas arendustöödega minema hakata. “Nädala keskel oli juba hea tunnetus, mida töötukassa meilt ootab,” rääkis Talviste. 

Kohe hakati ka eeltöödega pihta, kuigi lõpliku kinnituse töötukassalt saadi alles nädal hiljem 20. märtsil. “Tavaolukorras me sellist riski ei võta. Veendume enne lõplikult, et nii meie kui ka klient saame ühtemoodi ülesande püstitusest aru,” selgitas Talviste eriolukorra tagamaid. 

Arendus jagati kohe alguses mitmesse etappi ning keskenduti esialgu kõige olulisemale. Nii saadi 5. aprilliks valmis esimene põhifunktsioonidega variant, kus said avaldusi esitada ettevõtted. Pärast seda on süsteemi pidevalt täiustatud. 

Näiteks on lisatud funktsioon korraga kuni 1000 töötaja üleslaadimiseks. Samuti lahenduse, kus eraisikud ja ettevõtted näevad, mis otsused on tehtud ning kellele ja kui palju makstud. Tegelikult saabki lõplik versioon valmis alles sellel nädalal 6. maiks. Kuid juba praegu on selle abil jagatud tuhandetele ettevõtete üle ja kümnetele tuhandetele töötajatele enam kui 33 miljonit eurot.

Kaugtöö andis eelise

Selleks, et ajaraami mahtuda, tegid analüütikud, testijad ja arendajad tööd ka nädalavahetustel ning rööbiti mitut asja korraga. “10-12 tunnised tööpäevad olid tavalised,” märkis Talviste.

Kui tavaliselt võtab ainult testimine nii ettevõtte sees kui ka kliendi poolt kokku vähemalt kaks kuni 2,5 nädalat, siis seekord tehti seda kõike teiste töödega paralleelselt 3-4 päeva.

Distantsilt töötamine ei olnud arendustiimile eriline, sest aastate jooksul ollakse hästi kokku töötanud. “Üksteise ja süsteemi tundmine tuleb kasuks. Kokku töötamine on väga oluline,” kinnitas Talviste.

Samas järsul üleminekul tekkisid ka kerged tõrked. “Eks alguses ikka natuke naljakas, et kuidas see protsess käima peaks. Kontoris lähed laua juurde ja asi selge,” meenutas Talviste naerdes. Peagi jõuti järeldusele, et 15 minutilise kirjutamise asemel tasub haarata telefon ja paari minutiga saab asjad räägitud. 

Telefoni teel asjade ajamine ja kokkuleppimine lihtsustas ka koostööd töötukassaga. Kui tavatingimustes võtab aja kokkuleppimine ja kokku saamine erinevatel põhjustel aega (näiteks pole vaba koosolekuruumi või on käimas mõni teine koosolek), siis nüüd olid kõik valmis koheselt kõne vastu võtma ja rääkima. 

See lihtsustas ja kiirendas protsessi. Kui tavaliselt saadakse kokku korra nädalas, kus räägitakse läbi, mis sai tehtud ja kooskõlastatakse edasisi töid, siis seekord sai sama tehtud päevas isegi mitu korda. 

Kõrged ootused

Ka töötukassa infosüsteemide arendusjuht Indrek Mõttus tunnistas, et ootused olid kohe kõrged. “Oli selge, et arendus tuleb esimese korraga õigesti ära teha ning eksimisruumi pole. Avalikkuse silmad olid massiivse teavituskampaania ja suurenenud ootuste tõttu meile pööratud juba märtsi lõpust alates,” ütles Mõttus.

Mõttuse selgitusel kasutati agiilset arendusmeetodit, mille peamine fookus on süsteemi toimimiseks kõige olulisemate osade valmimine esimeses järjekorras. “Töötasime nagu idufirma,” lisa ta. “Erakordne oli ka see, et me ei saanud arenduspartneritega kordagi füüsiliselt kokku ning kõik töö tehti üle veebi ära.”

Muuhulgas tehti kolme nädalaga valmis ka vajalikud liidestused X-tee rahvastikuregistri, maksu-ja tolliameti ning töötukassa teiste süsteemidega. “Saime vajalikesse X-tee teenustesse muudatused kiiremas korras sisse ja see on tõesti hea näide ka riigiasutuste omavahelisest kiirest koostööst kriisi ajal,” leidis Mõttus. 

Tema selgitusel pandi erilise tähelepanu ka sellele, et süsteem tavapärasest kümneid kordi suuremale koormusele vastu peaks ning kõik soovijad e-Töötukassat kasutada saaks.

Abi on ka saadud. Ainuüksi märtsis esitas töötasu hüvitamiseks avalduse 6407 asutust, kes on taotlenud töötasu hüvitamist 32 802 inimesele. Aprilli eest on juba töötasu hüvitis määratud 15 asutuse 5688 töötajale. Kokku on määratud hüvitiste kogukulu esmaspäeva hommikuse seisuga 33,1 miljonit eurot.

Loe ka

• “Eesti firma proges paari päevaga perearstidele tuhandeid töötunde”
• “Suurtes raskustes Bolt sai töötajatele palgaabi”