Loe intervjuust, mida peab Sikkut aruande kõige olulisemaks osaks ning mida kujutab endast digitaalne personaalne assistent ehk bürokratt.

Mis on aruande kõige olulisem osa?

Kõige olulisem on see sõnum, et lähme teele. Tehisintellekt on meie ümber juba olemas, on tulnud, et jääda. Tehnoloogiliselt kogub areng alles hoogu, aga Eesti ei ole kuskile hiljaks jäänud. Hakkame seda kasutama, hakkame selleks samme astuma.

Aruandes on välja toodud hästi palju erinevaid võimalusi, kuidas võtta tehisintellekt avalikus ja erasektoris kasutusele. Selleks on ka rahalisi toetusi ette nähtud. Kas see peakski nii käima, et krattide kasutuselevõttu peaks riik rahastama?

Eeskätt tahame panustada sellesse, et tehisintellekti võimalustest teadvustatakse. Erasektoris hakkame pihta teadlikuse tõstmisest ettevõte juhtidele. Näeme, et ettevõtete sees vajalikke spetsialiste on tarvis tikutulega otsida. Tahame anda stiimulit, et proovitaks.

Ideaalses maailmas võiks saada riigi toeta hakkama, aga julgestust on vaja. Tehisintellekt on tehnoloogiliselt sealmaal, et projektid ei pruugi õnnestuda. Riigi raha aitab riski maandada. Kui ettevõte saab kasu ja asi töötab, siis on võit kogu riigile.

Kas olete pannud eesmärgi paika, kui paljud ettepanekud peaksid realiseeruma? Kui kasvõi üks jääb tegemata, siis kas see on ebaõnnestumine?

Ühtpidi on ettepanekuid palju, kuid igaüks neist on kaalutud. Kõrvale jäi veel sama palju. Mõned on olulisemad ja kaalukad ja mõned võib-olla vähem kaalukamad. Aga nad ei ole sellised, et kui sa ühte ära ei tee, siis muu on mõttetu. Me ei taha oma edu mõõta läbi selle, mitu ettepanekut käivitati või viidi ellu, vaid reaalse tulemi kaudu.

Kui juba teadusele ei anta seda raha, milles on kokku lepitud, siis kui tõenäoliseks hindate, et aruande ettepanekud lähevad töösse?

Kui teadus- ja arendustegevuse 1% ja kõrghariduse rahastus oleks riigieelarve strateegiast paista, siis saaksime palju kindlamalt rääkida, aga täna peame optimeerima. Täna paistab, et ka olemasolevaid meetmeid täpsemini sihtides saab õlga alla panna. Tahaks loota, et aruande kallal tehtud üheksa kuud tööd on vilja kandmas. Olemasolevast rahastusest on päris suur osa MKMi käes, aga riigi strateegia teistsuguste valikute juures teeksime seda suurema mahuga.

Mida kujutab endast personaalne digitaalne assistent?

Selle asemel, et tekiks kümneid erinevaid kratte, millega kodanikud hakkavad suhtlema vaid, oleks üks kratt, mis hoiab neid koos. Keskne kratt, mis aitaks orienteeruda. Näiteks ei pea otsima maksuameti, äriregistri ja siis kolmandat kratti, vaid on üks nii-öelda bürokratt. Kodanik saab esitada kratile maksualase küsimuse ja kratt vastab neile lihtsas keeles ning vajadusel kaasab teisi kratte.

Aruandes oli toodud välja, et tehisintellektil peab olema eetilisus. Kas riik paneb paika, kas tehisintellekt tapab ühe või kümme inimest ehk kurikuulus trolley problem?

Trolley problem tekib väga äärmuslikes tingimustes. Eetika raames ei taha me ise ratast leiutada. Euroopa Liidus on välja pakutud vastutustundliku tehisintellekti rakendamise raamistik. tahame toetuda ELi raamile, mitte hakata ise seda looma ja pikalt vaidlema.