Uudis

Eesti vajab küberkuritegude automaatset analüüsi

Suurte andmemahtude analüüsimiseks on vaja ka häid programme ja suuri arvutusvõimsusi.Foto: Geenius Meedia

Küberkuritegevus on maailmas enim hoogu koguv kuriteotüüp, mida on keeruline uurida ja tõkestada. Eestil kuluks sellega võitlemiseks ära automaatsed analüüsimeetodid, sest praegu tehakse uurimistööd käsitsi.

“See, mis praegu iseloomustab peamiselt küberkuritegevust, on peatne reaalsus paljudes kuritegevuse valdkondades: tehnoloogiast saab horisontaalne mõõde enamikus kuritegudes, kus füüsilise ja tehnoloogilise piirid kipuvad hägustuma,” ütleb eelmise aasta kuritegevuse kokkuvõttes justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.

“Küberkuritegevus on maailmas enim hoogu koguv kuriteotüüp, mida on keeruline uurida ja tõkestada, sest seda pannakse toime väga kiiresti, see on rahvusvaheline ja seetõttu õiguslikult lünklik,” ütleb Sööt.

Eesti kriminaaljustiitssüsteem ei ole ilmselt valmis tehnoloogiakuritegusid ennetama ja tõkestama, sest valmisolek eeldab õiguskaitseasutustelt ja kohtutelt peale traditsiooniliste uurimis- ja õigusteadmiste ka tehnoloogiateadmist.

Eesti vajab automaatset analüüsi, käsitsi ei jõua

“Selleks et jõuda keerukaid teid mööda pahavara kirjutajateni, kelle side lõpliku kuriteoga on üsna nõrk, on vaja analüüsioskusi. Analüüs peaks olema märksa automatiseeritum kui praegune suuresti käsitööl põhinev tegevus. Suurte andmemahtude analüüsimiseks on vaja ka häid programme ja suuri arvutusvõimsusi,” ütleb Sööt.

“Küberkuritegusid iseloomustab rahvusvaheline mõõde ning rahvusvahelisest koostööst ja teisest riigist saadud andmetest oleneb nende kuritegude avastamisel väga palju – näiteks Samoast laekunud petukirjade ja -kõnede algallikani jõudmiseks on vaja toimivat riikidevahelist õigusabi, ent Eestil pole hulga riikidega juriidilist koostööraamistikku,” hoiatab ta.

Söödi sõnul peaks edaspidi suurem vastutus olema ka tehnoloogiaettevõtetel ja nn koodikirjutajatel, kelle vastutus seadme toimimatuse korral ei väljendu praegu õigusaktides ega ka praktikas.

“Eeskuju saab võtta autotööstusest, mille ohutust muutsid tublisti 1960ndatel USAs loodud liiklusohutuse reeglid ja tootja vastutus – samamoodi on võimalik muuta ka tehnoloogiat turvalisemaks ja ettevõtteid vastutavamaks. Samuti tuleks analüüsida, kas nn meili- ja suhtlusmeedia kontode hõivamise lahendamiseks peaks sekkuma just õiguskaitse või on selleks ehk mõni mõistlikum ja vähem kulukas viis,” kirjutab Sööt.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.