Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) esindaja kinnitusel tundsid kodanikud eriolukorra ajal tavapärasega võrreldes kõrgendatud huvi selles osas, kus asuvad Eestis 5G baasjaamad.
Samasugust huvi on viimastel nädalatel märgata olnud ka ühismeedias, kuhu on tekkinud mitu gruppi, kus arutletakse 5G teemade üle.
Kolme suure sideoperaatori esindajad kinnitavad, et eriolukorra ajal ei paigaldatud Eestis ühtegi 5G antenni.
Telia tegi eriolukorra ajal võrgus 120 arendustööd
TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu sõnul on amet saanud kodanikelt päris palju 5G-ga seonduvaid päringuid ning eriolukorra ajal päringute arv kasvas.
“Eriti palju oli päringuid COVID19 poolt põhjustatud eriolukorra ajal, kus inimesed tundsid muret kõiksugu nähtamatute ohtude pärast ja eks see oli ka olukorda arvesse võttes arusaadav. Nüüdseks on vastavate päringute hulk vähenenud. Üldjuhul tunti huvi kas Eestis on 5G baasjaamasid ja kus need asuvad,” ütles Kulu.
Erinevalt ühismeedias levivast informatsioonist kinnitab Elisa meediasuhete spetsialist Taavi Teder, et eriolukorra ajal ei paigaldanud Elisa ühtegi 5G võrgu jaoks vajalikku antenni ega masti. Seda põhjusel, et 5G võrgu arendamist Eestis hetkel ei toimu, kuna Eestis on ole lõpuni jõudnud sageduslubade konkurss. Ilma sageduslubasid omamata ei saa kommertsteenust pakkuda.
“Olemasoleva võrgu arendus ja moderniseerimine on toimunud ka kriisi ajal. Oleme sellel aastal võtnud käiku mitukümmend uut 3G ja 4G tugijaama ning teostanud olemasolevate tugijaamade laiendusi, et tagada kõikidele kasutajatele parim kasutuskogemus ka kriisi ajal, mil inimesed tarbisid varasemast rohkem elutähtsaid teenuseid. Konkreetselt kriisi perioodil ei ole Elisa ühtegi masti püstitanud, kuid leviarendus on pikaajaline protsess ning võrku rajatakse vastavalt leviarenduse plaanidele,” lisas Teder.
Analoogse vastuse andis ka Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri, kes tõi välja sellegi, et inimesed on viimasel ajal hakanud antenne lihtsalt rohkem märkama.
“Sideoperaatori jaoks on kõik täpselt samamoodi nagu enne, me ei tee täna midagi kiiremini ega aeglasemalt. On ilmselge, et antennide märkamine on suuresti ajendatud 5G hirmust. Kinnitame veelkord, et ühtegi 5G valmidusega antenni, mis toetab 3500 MHz või kõrgemaid sagedusi, Tele2 viiruse leviku ajal paigaldanud pole, kuna vastavaid sagedusi pole riigi poolt veel välja jagatud,” ütles Sarri.
Kõige detailsemalt oli valmis eriolukorra ajal tehtud arendustöid kommenteerima Telia Eesti raadiovõrgu osakonna juht Oliver Lekk, kelle sõnul tehti eriolukorra ajal Telia võrgus mobiilivõrgu mahtude kasvuga ligikaudu 120 arendustööd. Täiesti uusi tugijaamu loodi sel perioodil juurde vaid kolm.
“Piirkondades, kus mahud kasvasid ning senisest ressursist jäi puudu, lisasime 4G-s täiendavad sageduskihid. Samas ei toimunud need tööd uutes asukohtades, vaid lisasime mahte juba olemasolevatele tugijaamadele. Päris uusi tugijaama asukohti tekkis selle ajaga paar-kolm tükki. Mahtude lisamine tugijaamadesse ei tähenda uute nn antennide püstitamist,” täpsustas Lekk.
Tema sõnul tähendab 5G-võrgu loomine vähemalt esialgu seda, et operaator peab paigaldama uusi tugijaamu ehk sageduslubade konkurssi järgselt hakkab linnapilti uusi tugijaamu lisanduma.
