Fotokite on juhtmega droon, mida võib lennutada ka inimeste kohal

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
fotokite_flight_pier_lake-1500x630.jpg

Selle aasta märtsis toimub Saksamaal tehnoloogiamess CeBIT 2017, kus ühe osalejana on kohal ka Saksamaa firma Fotokite, kes valmistab vanal heal tuulelohel põhinevat videodrooni.

Fotokite on droon, mis lendab õhus mootorite abil, nagu iga teinegi droon. Tavalistest droonidest eristab teda aga nöör, mis drooni ning kasutaja vahel lookleb. Seega on ta tegelikult mootoriga tuulelohe. Kogu kupatuse muudab eriliseks aga see, et nööri sees on ka peenike juhe, mis edastab droonile käsklusi ja elektrivoolu ning toob drooni küljest tagasi videopilti.

See aga tähendab, et drooni võib ühendada ka lennu ajal otse vooluvõrku ning lasta tal lennata siis kas või kaks nädalat järjest. Isegi voolu katkemise korral ei kuku masin taevast kivina alla. “Isegi kui toimub elektrikatkestus on maapeal olevas tööjaamas lisaaku, mis droonile voolu annab. Ja kui see tühjaks saab, on droonis endas pisike aku, mis lubab tal turvaliselt maanduda,” ütles Fotokite süsteemiinsener ja tooteturunduse koordinaator Paul Koch Geeniusele Saksamaal toimuval CeBIT messi eeltutvustusel.

Ainus publiku kohal lendamiseks mõeldud droon

See, et droonil on lisaks seinast tulevale elektrivoolule kaks varuakut ja fakt, et ta viibib koguaeg nööriga ühendatult juhi küljes, muudab ta teistest droonidest hulga turvalisemaks. Seade ei lenda ise automaatselt minema – tegelikult ei lenda ta ise mitte kuhugi, kuna tal puuduvad andurid, GPS ja muud asukoha määramiseks mõeldud sensorid. Droon teeb oma asukoha kasutaja suhtes kindlaks inertsisensorite abil ning mõõtes nööris olevat pinget. See tähendab, et kui droon taeva all on, seisab ta nii kaua ühe koha peal, kuni drooni lennutaja ise liigub. Selleks, et droon kasutaja suhtes liiguks peab talle puldi kaudu vastavaid käsklusi andma. Nende turvalisusnäitajate tõttu on Fotokite droon firma sõnul ainus, mis on FAA (Federal Aviation Administration, USA Lennuamet) käest saanud loa publiku kohal lendamiseks. Seda on Koch’i sõnul ära kasutanud juba CNN, kes firma videotuulelohesid aktiivselt kasutab.

https://youtube.com/watch?v=FX1BpdAmRss

Drooni on tegelikult kaks eri mudelit. Tavaline ning pro variant. “Pro variandi vastu on huvi paljudel meediakompaniidel, me just müüsime mitu drooni CNN’ile jaBBC’le,” räägib Koch ja lisab, et võimalus lennata publiku kohal annab seadmele suure eelise. Praegu on drooni küljes lihtne GoPro kaamera, mis videopilti salvestab ning edastab, kuid tulevikus võib Kochi sõnul paigaldada droonile lisaks erinevaid sensoreid lidar’i ja radarini välja, et mõnd suurt maa ala kiiresti kaardistada.

Drooni lihtsam variant maksab täna 250 dollarit, kuid kallima, Pro versiooni hind küündib üle 8000 dollari piiri. “Pro variandis on hulga rohkem tehnoloogiat. Selleks, et tuua 1080P videopilt ilma kadudeta ja reaalajas maale läbi üliõhukese kaabli on vaja hulga kallimat elektroonikat, kui arvata võiks,” räägib Koch. Lisaks tuleb luua kvaliteetsem ning parem tööjaam maapeale, samuti on pro versioon droonist veidi kompaktsem.

Ajakirjaniku reisikulud üritusele kattis CeBIT.

Foto: tootja

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.