Leping sunnib ettevõtteid ka hõlbustama valeinformatsiooni äratundmist ja märgistamist, lisaks poliitiliste reklaamide sildistamist ning võltskontode, robotite ja desinformatsiooni levitavate pahatahtlike süvavõltsingute analüüsi.

Tegemist pole aga seadusega, vaid vabatahtliku panusega, mistõttu ei kaasne Google’i lahkumisega mingeid uurimisi ega trahve. Küll aga lubas Euroopa Komisjon juba möödunud aasta novembris vormistada koodeksi seaduseks.

Google osales lepingus oma otsingu ja YouTube’i teenustega. Nüüd aga sõnas Google’i rahvusvaheliste suhete juht Kent Walker, et faktikontrolli kohustus “lihtsalt pole meie teenustele kohane ega efektiivne”.

Ilmselt on Google’i otsus seotud peatse Trumpi administratsiooni ametisse saabumisega. Nimelt on mitmed tehnoloogiajuhid, sealhulgas Google’i tegevjuht Sundar Pichai, Meta juht Mark Zuckerberg ja Apple’i juht Tim Cook käinud viimasel ajal tihedalt läbi tulevase presidendi Donald Trumpiga, õhtustades temaga, annetades ametisse pühitsemiseks raha ning julgustades Euroopa Liidu karmidele regulatsioonidele vastu astuma.

Uue USA presidendi saabumisega on tehnikamaailmas näha värskeid suunamuutusi. Näiteks otsustas Meta lõdvendada hiljuti oma sisueeskirju ning Euroopa Liit hinnata ümber oma uurimised seoses USA päritolu tehnikamagnaatidega.

Näiliselt usuvad nii USA tehnikaettevõtete juhid kui ka EL-i ametnikud ise, et tulevane Ameerika president kavatseb tehnoloogiafirmasid võitluses Euroopa Liidu karmivõitu seaduste vastu aidata.