Kajaste sõnul on tänaseks eCalli vahendusel tulnud kokku vaid ligikaudu kolm-neli kõnet, mis on vajanud päästjate, kiirabi või politseinike abi.
“Helistajaid on küll, aga reeglina on nad testijad, kes proovivad, kas nupp autos töötab. Sama tehakse ka autoesinduses, või kogemata vajutatab näiteks laps,” ütles Kajaste.
Huvitavaks anomaaliaks on see, et suur osa eCalle on tulnud Vene numbrimärkidega autodelt. eCallide osas on veel üks eripära, mis muudab häirekeskuse tööd. Nimelt ei ole kõigis eCalliga varustatud autodes sees SIM-kaarti, mis tähendab, et vajadusel ei saa keskuse töötajad helistajale tagasi helistada.
Nutikellad on hakanud häirekeskusesse helistama
Hiljuti sai häirekeskus paar kõnet, mille algatajateks olid nutikellad. Mõlemad kõned said alguse läbi kellades oleva süsteemi, mis tuvastab kukkumist ning selle pärast seda helistab automaatselt häirekeskusesse.
Põhiline energia kulub häirekeskusel praegu aga sellele, et arendada välja uus platvorm, mis täiendab ja stabiliseerib keskuse tööd. Kui enamus kõik sellega seonduv on oluline vaid keskuse enda töötajate jaoks, siis uuele platvormile minek aitab lihtsamini integreerida uusi süsteeme nagu näiteks videokõnet, mille kallal häirekeskus samuti töötab.
Sarnaselt taanlastele soovib häirekeskus võtta lähimas tulevikus kasutusele tehisintellekti, mis oskab hinnata helistaja häält ja tema poolt räägitut ning selle põhjal anda soovitusi ja pakkuda lisaküsimusi, mida küsida.