Nimelt töötab Kajaste hetkel koos kolleegidega selle kallal, et AMLi saaks võtta kasutusele SMSide puhul, mida peamiselt kasutavad häirekeskusega suhtlemiseks kuulmis- ja kõnepuudega inimesed.

Häirekeskusesse helistades algab AML positsioneerimine kohe, kui telefonis valitakse 112 ning vajutatakse helistamise nupule. Kõne ei pea isegi olema veel alanud, kui häirekeskus on helistaja asukoha juba kätte saanud. AML kasutab positsioneerimiseks WiFit, GPSi ja mobiilimasti kooslust. Neist kõige täpsem on GPS.

Häirekeskuse võttis AMLi Androidi-telefonide osas kasutusele 2016. aastal ning Apple’i seadmete puhul eelmise aasta kevadel.

Ei helistamise ega SMSi puhul ei pea helistaja või saatja ise mingeid lisaliigutusi tegema, vaid kui häirekeskus saab süsteemi tööle, hakkab see automaatselt kõigil toetatavatel seadmetel tööle.

Kajaste sõnul on nad süsteemi rakendamise osas olnud pidevas kontaktis Google’i ja Apple’iga, neist viimasega on tema sõnul keerulisem olnud suhelda.

Kuigi AML teeb nutitelefonidelt helistajate ja häirekeskuse elu märgatavalt lihtsamaks, soovib Kajaste siiski, et vähemalt marjule või seenele minnes oskaksid inimesed telefonis näiteks Google Mapsi või Apple Mapsi rakenduste abil häirekeskusse helistades oma asukoha GPS-koordinaadid öelda.

Autod teevad häirekeskusesse tüngakõnesid

Eelmise aasta algusest saadik on häirekeskus toetanud automaatsete hädaabi- ehk eCall kõnede vastuvõttu. Eelmise aasta 31. märtsist alates on eCall kohustuslik kõigi uute autode puhul, mis müüakse Euroopa Liidus.

Kajaste sõnul on tänaseks eCalli vahendusel tulnud kokku vaid ligikaudu kolm-neli kõnet, mis on vajanud päästjate, kiirabi või politseinike abi.

“Helistajaid on küll, aga reeglina on nad testijad, kes proovivad, kas nupp autos töötab. Sama tehakse ka autoesinduses, või kogemata vajutatab näiteks laps,” ütles Kajaste.

Huvitavaks anomaaliaks on see, et suur osa eCalle on tulnud Vene numbrimärkidega autodelt. eCallide osas on veel üks eripära, mis muudab häirekeskuse tööd. Nimelt ei ole kõigis eCalliga varustatud autodes sees SIM-kaarti, mis tähendab, et vajadusel ei saa keskuse töötajad helistajale tagasi helistada.

Nutikellad on hakanud häirekeskusesse helistama

Hiljuti sai häirekeskus paar kõnet, mille algatajateks olid nutikellad. Mõlemad kõned said alguse läbi kellades oleva süsteemi, mis tuvastab kukkumist ning selle pärast seda helistab automaatselt häirekeskusesse.

Põhiline energia kulub häirekeskusel praegu aga sellele, et arendada välja uus platvorm, mis täiendab ja stabiliseerib keskuse tööd. Kui enamus kõik sellega seonduv on oluline vaid keskuse enda töötajate jaoks, siis uuele platvormile minek aitab lihtsamini integreerida uusi süsteeme nagu näiteks videokõnet, mille kallal häirekeskus samuti töötab.

Sarnaselt taanlastele soovib häirekeskus võtta lähimas tulevikus kasutusele tehisintellekti, mis oskab hinnata helistaja häält ja tema poolt räägitut ning selle põhjal anda soovitusi ja pakkuda lisaküsimusi, mida küsida.

“Tehisintellektil on nõustav roll. Ta annab vihje, kuidas töötaja peaks ohuhinnangu andmisel käituma. Ohuhinnanguga saan teada, kui tõsine see oht on. Taanis näiteks aitas tehisintellekt kõnest tuvastada südameprobleemi,” ütles Kajaste.

Kõigi nimetatud uuenduste osas ei ole ükski konkreetne kuupäev paigas, kuid kõik uuendused peaks valmima lähiaastatel.