Üleslaadimisfiltri üle puudu kontroll

Probleemiks on eelkõige Raua sõnul artikkel 13, mis paneb veebikeskkondadele, kuhu saab sisu üles laadida, kohustuse kasutada üleslaadimisfiltrit.

“See on vastumeelne kõikide portaalidele, mis hindavad internetivabadust, postitamisvabadust ja arvamuste paljusust. Kui see masintsensuur kehtestatakse, siis tekib sellega seoses väga palju false-positive juhtumeid, kus tsensuuri käigus tapetakse maha ka täiesti legaalne sisu.”

Teine asi on Raua sõnul see, et kontroll läheb üleslaadimisfiltrile, õigemini selle loojale, kes hakkab ise otsustama, millist sisu me võime postitada.

“Selle üle puudub meil igasugune kontroll. Seda filtrit pakuvad ainult käputäis firmasid Hiinast, Venemaalt, USAst. Euroopas isegi puudub selline platvorm või firma, kes seda filtrit pakub.”

“See on ebaproportsionaalne.”

Raua sõnul on üleslaadimisfiltri selline kasutamine täiesti ebaproportsionaalne võrreldes saadava tuluga ja ta võrdleb seda rahapesuvastase võitlusega.

“Ahistatakse täiesti tavalisi inimesi igasuguste nõudmistega, aga need, kes tahavad mingisugust jama korraldada, need teevad seda nii või teisiti.”

Kui praegu leitakse mõne teenusepakkuja juurest autoriõigustega vastuolus olev materjali, siis teda teavitatakse ja portaali omanikul on kohutsus see 24 tunni jooksul eemaldada ja seda peab Raud väga mõistlikuks lahenduseks. “See on proportsioonis ja kooskõlas Euroopa inimõiguste hartaga,” ütleb ta.

Kuidas ja kellele täpselt üleslaadimisfilter kohandub, see on veel segane. Veebruari keskel anti teada kitsendustest, et filter kehtiks teenusepakkujatele, kes on tegutsenud Euroopa Liidus vähem kui kolm aastat, mille aastakäive on väiksem kui 10 miljonit eurot ja millel on vähem kui viis miljonit igakuist unikaalset kasutajat.

“Selle kohta on väga vastuolulist infot eri kohtadest,” ütleb Raud. “Keegi täpselt ei tea, kuidas see ikkagi on. Kes iganes sinna filtrite alla satuvad või kes on sattumas, sa pead hakkama enda tegevusi ette planeerima. Sul puudu kindlustunne tuleviku ees, sa pead hakkama kõike seda bürokraatlikku jama läbi närima.”

Üleslaadimisfilter maksab orienteeruvalt 900 eurot kuus.

“Sa maksad selle lihtsalt filtri litsentsi eest, mitte midagi selle eest vastu saamata, see ei lähe isegi autoritele, nii või teisiti mingit autoriõigustega seotud materjali ei saagi laadida foorumitesse. Kogu see teema on niivõrd absurd,” räägib Raud.

Pole ülevaadet, kuidas Eesti saadikud hääletavad

“Keskmine Eesti inimene veel ei adu selle sügavust, mida see kaasa toob, kui need direktiivid tööle hakkavad sellises mahus nagu need on praegu planeeritud,” ütleb ta.

Kõige murettekitavam on Raua sõnul see, et ükski Eesti eurosaadik peale Igor Gräzini ja Yana Toomi ei tõsta selle teema osas piltlikult toru.

“Meil puudub ülevaade, kuidas hääletavad Kelam, Tarand, Padar ja Paet.”