Tellijad teavad rohkem. Liitu tuhandete teiste lugejatega alates 1 eurost kuus. Vali sobiv tellimus siit.
Huawei P10 on suurem, võimsam ja veidra kodunupuga
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Huawei tutvustas Barcelonas Mobile World Congressi raames oma selleaastast lipulaeva P10, mis paistab suuresti jätkavat möödunud aastal alustatut.
P10 mudelinime kannab kaks telefoni. Esimese valikuna on saadaval 5,1-tollise ekraaniga baasmudel, kuid soovi korral on endale võimalik soetada ka 5,5-tollise ekraaniga P10 Plus mudel. Baasmudeli puhul saab klient endale 1080p HD-ekraani, kuid Plus mudel on varustatud 2K-ekraaniga.
Mõlema seadme sees tuksub Kirin 960 protsessor, mida toetab 4 GB muutmälu. Plus mudeli võib soovi korral osta ka 6 GB muutmäluga. Salvestusmahtu on seadmetes 64 GB, kuid Plus mudeli puhul on valikus ka 128 GB valik. Soovi korral saab seadmetesse lisada ka mälukaardi.
Baasmudeli seest leiab 3200 milliampertunni suuruse aku, Plus mudeli seest aga hiiglasliku 3750 milliampertunni suuruse vooluallika.
Leica kaksikkaamerad on alles
Kuid nagu ka eelmise aasta P9 mudeli puhul, on P10 üheks suurimaks tõmbenumbriks Leica kaksikkaamerad, mis peaksid kokku looma märkimisväärselt parema pildi. Üks kaameratest on 20-megapiksline ning jäädvustab foto ilma värvita. Teine aga 12-megapiksline, kuid see-eest värviline.
Seega on üks kaameratest vastutav värvi eest, teine aga teravuse hoidmise eest.
Lisaks on kaameraga võimalik jäädvustada ka foto, kus esiplaanil olev objekt on fookuses, taust aga udune nagu mulluse P9 puhul.
Veider kodunupp ajab segadusse
Geenius sai P10 esmamuljeteks proovida ja lühike test näitas, et telefon on igati võimekas. P10 ning P10 Plus töötavad nii, nagu eeldada võib: need on kiired, töökindlad ning saavad hakkama suuresti kõigega, mis neile teha antakse.
Siiski on Huawei telefonide tarkvara selline, mis kasutuskogemust rikub. Esiteks ei näe kuigi hea välja kasutajaliidese välimus ning meenutab ehk enim Samsungi mõneaasta tagust stiili. Kasutatavat teemat saab muidugi muuta ning Androidi platvormile on saadaval piisavalt launchereid, mis ka kõige tõrksama naha kasutatavaks muudavad.
Teine suurem probleem on operatsioonisüsteemis navigeerimisega. Ekraani alaservas on üksik puutetundlik nupp, mis täidab mitut ülesannet, olles üheaegselt nii navigeerimisnupp kui ka sõrmejäljelugeja. Sellise nupuga navigeerimine on teoorias lihtne, kuid praktikas äärmiselt ebamugav. Kui vajutada nupule korra, viib see eelmisele lehele tagasi. Kui seda pikemalt all hoida, jõuab kasutaja tagasi koduekraanile. Selleks, et avada multitaskingu vaade, tuleb näppu aga nupul liigutada.
See on ebaharilik lahendus ning vähemalt esmase proovimise põhjal on sellega inimesel, kes sellega harjunud pole, ääretult keeruline kohaneda. Samuti pole see just kõige mugavam lahendus, kui ekraanil on kaitsekile. Huawei lubab küll sisse lülitada ekraanil asetsevad nupud, kuid see nõuab sätetes tuulamist ning õige valiku leidmist.
Kuid kui tarkvara veidrustest mööda vaadata, võib P10 olla igati kasutatav ning isegi ostusoovitust vääriv telefon, millel on kena ja kirgas ekraan ning esimese katsetuse põhjal ka kiire ning võimekas kaamera, millega ennast ümbritsevat jäädvustada.