Dokument sisaldab nüüd 2017. aastal kogetud õppetunde ning muud sisulist muudatust ei ole seal tehtud. Sisuliselt paneb plaan paika RIA töökorralduse küberrünnakute ja küberintsidentide puhul.

“See plaan paneb paika, kuidas, kes ja mil viisil hakatakse küberintsidendi põhjustatud hädaolukorda lahendama,” ütles Saar.

Intsidendid on jagatud kuueks: madalaima tasemega on väheoluline intsident ning kõige suurem sündmus on ulatuslik intsident, millel on näiteks mõju üleriigilise tegevusega asutuse võrgu- ja infosüsteemidele ning sellest tingituna on ohus inimeste elu ja tervis, riigi julgeolek ja elutähtsate teenuste järjepidev toimimine.

“Näiteks pole lõpuni välistatud, et küberintsidendi tõttu toimub laialdane elektrikatkestus, millel on ulatuslik mõju nii riigi julgeolekule kui ka elanike turvalisusele,” ütles Saar.

Küberintsidendi põhjustatud hädaolukorra plaani rakendatakse üldjuhul ulatusliku või väga olulise intsidendi korral.

Saare kinnitusel ei ole plaani rakendusala küberintsidendi tagajärjel elutähtsa teenuse katkestuse või tõsise ja ulatusliku toimepidevuse häire lahendamine.

“Plaan läheb käiku tõsisema võrgu- ja infosüsteemi turvalisust ohtu seadva intsidendi ennetamiseks ja lahendamiseks. Väiksema mõjuga sündmuste korral asutakse seda enamasti lahendama igapäevaste tööprotseduuride alusel ning hädaolukorra plaan võetakse ette näiteks sündmuse eskaleerudes,” lisas ta.