Eesti suurima geeniandmete lekke tagamaid avades rääkis ettevõtte Asper Biogene juht Hardi Tamm Digigeeniusele antud intervjuus, et küberkurjategijate ohvriks langemine tuli välja spämmi kausta sattunud e-kirju kustutades. Kurjategijate tegevuse minimeerimiseks pani ettevõte oma süsteemid korraks kinni, et nad saaksid pahavara kõrvaldada. 

Tamme väitel ei olnud tegu lihtlabase õngitsusega, vaid olulisemalt keerulisema ründega. Uurimise huvidele viidates jättis ta paljudele küsimustele vastamata. Näiteks ei soostunud ta kinnitama, kas varastatud andmed pärinevad alates 2009. aastast.

Küll aga ei saanud tema sõnul kurjategijad kätte originaalfaile vaid analüüsivastuste koopiad. Andmekaitse inspektsiooni (AKI) juhi Pille Lehise väite osas, et lekkisid ka isadus- ja viljatustestid on Tamm aga kriitiline tuues välja, et Lehis on esmajoones eksinud terminoloogias ja pannud ühte patta tromboosi eelsoodumuse analüüsid viljatusravi omadega.