Kas selline ministriportfell on ideaalne kombinatsioon, kus meil on koos IT ja ehitus?

Eks ta on koalitsiooni kompromiss valdkondadest, mis kuidagi kokku läheksid. Minu all on muidugi veel ka väliskaubandus, mis olemuslikult sobib väga hästi kokku.

Kui me vaatame ettevõtjate murekohti, siis tööhõive teemad, tööturuteenused, täiendõpe ja ümberõpe, võõrtööjõu regulatsioon, siis neid peab koostöös teiste ministeeriumitega avaldama. Seepärast on see ministriportfell kokkulepe ja kuigi kokkuleppeid saaks ka teisiti teha, siis täna on see selline.

Järgmisel aastal annavad valijad hääle riigikogu valimistel, mis võib tuua uue valitsuse. Mida jõuate selle ajaga ministrina ära teha?

Ma usun, et on võimalik asju ära teha ja ma tulen ka konkreetsete tegevustega välja, aga praegu liigun samm-sammu haaval. Ootame ära minu ametissenimetamise (eeldatavasti toimub see järgmisel kolmapäeval ehk 22. augustil – toim.), siis kohtun ministeeriumi töötajatega ja allasutuste juhtidega. Peale seda, kui olen oma kava nendega läbi arutanud, tulen sellega välja.

Mis saab senise ministri plaanidest? Urve Palo pani kokku üsna laiahaardelise plaani, mille peale Eestis lisaraha kulutada, nagu ettevõtete digitaliseerimine, inimeste harimine, IT-spetside Eestisse toomine.

Urve Palol olid selged prioriteedid, neid tegevusi ma tagasi pöörama ei hakka. Mitmed asjad on töös, mõned alles ootavad rakendamist.

Näiteks tööstuse digitaliseerimise temaatikas on digiauditite meede – saame näha, kui suur huvi ettevõtetel selle vastu on, ma loodan suurt. Samuti on praegune valitsus leidnud vahendeid e-riigi arendamiseks. Tuleb otsustada, kuhu need vahendid täpselt suunata. Mitmed meetmed on neist juba ka väga edukalt töösse läinud nagu startup-viisad või EASi meede 2000 IT-töötaja Eestisse meelitamiseks.

Ma tulen kindlasti oma rõhuasetustega välja.

Te mainitud startup-viisa on huvitav nähtus, kus startup-kogukond ise aitab otsustada, kellele võiks elamisloa või viisa anda. On kostnud ideid, et startup-valdkond võiks olla ülejäänud ühiskonnale eeskuju: kas seda võiks laiendada, et erasektor aitab otsustada, keda siia lubada, keda mitte?

See on väga huvitav mudel ja ma olen ka seda tagasisidet saanud, et see on hästi ellu rakendatud. Kindlasti arutame seda. See pole muidugi ainult minu otsustuspädevus, seda peab arutama kolleegidega teistest ministeeriumitest. Aga kindlasti on see väga edukas näide.

Rääkisime IT-ettevõtjatega ja -juhtidega, kellel oli pikema ja lühema perspektiiviga küsimusi järgmisele ministrile. Nortali omanik ja juht Priit Alamäe küsib, millise kolme suure muudatuse või projekti järgi 10–15 aasta pärast Eestist eeskuju võetakse?

Nende teemadega Eestis juba tegeletakse ja osaliselt on teekaardid paigas. E-riigi teenuste puhul on see proaktiivne ja nähtamatu riik, et teenuste kasutajasõbralikkust oluliselt parandada. Siis tehisintellekt ja selle rakendamine, kus on vaja ühiskondlikud debatid maha pidada. Selleks käib riigikantseleis töörühm koos ja need on väga põnevad debatid.

Ettevõtja Jaak Ennuste küsib, et kui meie regioonis on väga edukad IT-allhanke eksporti arendanud riigid nagu Valgevene ja Ukraina, kas see on ka ministri priorteet ja seda võiks Eestis teha?

Meie startup-kogukond on maailma mastaabis üliedukas, Eesti idufirmad on selle aastaga kaasanud rohkem raha kui kogu Aafrika startup-scene kokku. Aga meil on ka selliseid näiteid nagu Nortal, mis on väga edukas ekspordis. Et nii väikesest riigist on nii palju tugevaid ettevõtteid tulnud, see on uskumatu saavutus. Sellele on kaasa aidanud ka Eesti e-riigi väga tugev kuvand.

Ma ise olen läbi e-energeetikalahenduste kokku puutunud teiste riikide huvitatud osapooltega ja kirjeldanud, mis Eestis toimub. Ollakse väga üllatunud ka selle üle, mida me võtame väga harjumuspärasena. Me oleme ise võib-olla ära hellitatud või harjunud sellega, aga see ei tähenda, et me peaks jääma loorberitele puhkama. E-teenuste kasutajasõbralikkus on saanud kriitikat, aga on ka turvalisuseprobleeme nagu ID-kaardiga.

Ida-Euroopas on palju suurkorporatsioonide arenduskeskusi, aga Eestis vähe, sest meil on vähe tööjõudu. Millised võimalused meil oleks IT-töötajate arvu hüppeliseks suurendamiseks?

Mina seda hooba täna ei näe, kuidas seda oleks võimalik muuta. Raskused tööjõu värbamisel on IT-sektoris teada juba aastaid. Kindlasti toovad uued meetmed nagu 2000 IT-sektori töötaja siia meelitamine, startup-viisa või diginomaadi viisa, need toovad mingit leevendust. Aga pöördelist muutust siin on raske näha. Tööjõuvajadus sektoris on suurem kui paar tuhat inimest. Ma ei näe väga suurt muutust sellele murele. Aga eks erinevad ettevõtted on sellele oma leevendusi leidnud, kas nad on loonud arenduse väljaspool Eestit või soodustanud kaugtööd ja teinud seda väga edukalt. Selleks peabki paindlik olema.

Kvantiteeti ei saa hüppeliselt juurde tekitada. Aga kvaliteeti? Startup-tegijad ütlevad, et Eesti maksuküsimused ei soosi optsioonide andmist, siin ettevõtte asutamist. Kui realistlik on muuta seadusandlust, et Eesti oleks startupidele nagu magnet?

Seda on üritatud teha ja ning ma tean, et need muudatused on päevakorral, aga ma praegu detailsemaks minna ei taha. Liigume samm-sammult ja ootame minu ametissenimetamise ära. Kindlasti kohtun startup-kogukonnaga, olen selleks valmis ja avatud.

Tiit Paananen Veriffist ütles, et IT-minister peab valitsuses infotehnoloogiasektori ja startupide eest seisma. Teil on lobitöö kogemused, hakkate nüüd valitsuses nende eest seisma? Paljud muutused jäävad ju tõesti mitme teise ministeeriumi taha.

Kindlasti kavandan seda selgitustööd ja sektori esindamist, aga mitte ainult näiteks startup-kogukonna eest, vaid ka teiste eest. Aga üks fookus on kindlasti seda edu tunnustada, et seda rohkem märgataks ja sellele omalt poolt maksimaalselt kaasa aidata.

Mailis Ploomann Elisast meenutas, et pärast eelmise aasta ID-kaardi kriisi hakkas koos käima töögrupp, kelle ülesanne oli luua mobiil-ID, mis ei sõltuks ID-kaardist. Aga sel töögrupil on väga vaja poliitilist toetust. Toetate, ei toeta?

Kindlasti arutan seda teemat ja uurin järgi, miks seal on tekkinud takistused. Ja siis võin täpsemalt sellest rääkida.

Urve Palo lauale on tulnud nii mõnigi aruanne riigikontrollist, mille järgi olulised andmekogud on kehvalt turvatud või varundatud. Kui palju peaks riik investeerima uute asjade tegemisse ja kui palju senist parandama?

Praegune valitsus on eraldanud lisavahendid, mis on väga olulises osas mõeldud turvalisusprobleemide adresseerimiseks, sealhulgas ka olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamiseks. Neist vahenditest ongi olulised osad infrasse tehtavad investeeringud ja turvalisusprobleemide parandamine.

Lõpuni 100% turvaliseks on kõike raske teha, aga tühimikke peab täitma. Tuleb ka silmas pidada, kuidas e-riigi ehitamine on seni käinud. Tulevad Euroopa Liidu tõukefondide vahendid, siis need saavad otsa, teenust ei arendata edasi. Turvalisusega tuleb tegeleda kogu aeg, et olla tasemel. Seepärast ma usungi, et need vahendid aitavad neid tühimikke täita.

Telekomid arendavad ka 5G-d, aga vaatavad riigi otsa, sest neil on vaja riigilt sageduslube. Kriitiline on, et sageduslubade oksjonid toimuks õigel ajal, õige hinnastusega. Kas Eesti riik teeb enne riigikogu valimisi 5G sagedusoksjonid ära?

Olen teemaga juba väga kursis, aga liiguksin praegu siiski veel sammhaaval. Annan mõne aja möödudes oma positsiooni ja tööplaani.

Kas Eesti praegu on, oli või saab varsti innovatsiooniliidriks?

Ma arvan, et vaadata Eesti startup-kogukonna edu ja kuidas see igal aastal saab üha rohkem tuure juurde, siis oleme tõusulainel.